Tänu Filmiarhiivi ja Eesti Kinoliidu koostööle vaatleme sel kunstifilmide teisipäeval portreefilme kolmest kunstnikust nende ajastuis. Kõik kolm on jätnud meie kultuurilukku erakordselt sügava jälje.

Alles äsja hilissuvel lahkunud Nikolai Kormašov (1929-2012) jääbki eesti kunstikultuuris asendamatuks sillameistriks kahe siin paralleelselt eksisteeriva kultuuri vahel. Ta oli suurim vana vene kunsti asjatundja Eestis, tema ikoonimaalist inspireeritud eetiline ja esteetiline väärtussüsteem sai aluseks 1960ndate ja 70ndate Eesti maalikunsti jaoks oluliste teoste loomisel. Kormašovi monumentaalset loomingut seostatakse üha tema helge isiksuse ja erakordselt sügava pühendumusega. Filmimise ajal, aastal 1969 räägib ta ikoonikunstist ja omaenda põhimõtteist maalijana.

Film skulptor Ülo Õunast (1940-1988) on lahendatud oma ajastus väga põneva kaasaegse lavastusena. Näeme kunstnikku tema ateljeemiljöös aastal 1986, tema senini üllatuslikke skulptuure ning kunstniku perekonda. Režisöör on suutnud luua keskkonna kus muidu nii sõnakehv kunstnik avab oma teoste tagamaid.

Evald Okas (1915-2010) on üks rahvusliku kunsti legende. Aastal 2009, mil film valmis, oli ta tegelikult juba 94-aastane ja kogu kaasaegset kunstielu ning kunstiajalugu, milles Okas osales alates 1930ndaist aastaist vaatab ka film läbi kõrgeealise kunstniku silmade. Tegus ja vaimuerk vanadus annab inimesele ja eriti kunstnikule erilise vabaduse asjade ja elunähtuste interpreteerimisel. Filmimise ajal valmib Evald Okase elavas koostöös üks tema säravaid hilisaastate näitusi Vabaduse galeriis.

Filmiõhtu on tasuta! Avatud on ka Kinomaja kohvik “Sinilind”.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena