Aastad olid kitarrivirtuoosilt viinud pikad juuksed, kuid mitte särtsakust ja kaasas oli ka eelmise tuuril olnud trummar Jeremy Colson, kelle trummilöök oli aastatega veelgi tugevnenud. Kaks kontserti olid vägagi erinevad, eile oli tunda, et isegi Frank Zappa on kohal ja mõjutab kaugustest. Märksõnaks võiks tuua, et muusika on läinud progelikumaks ja seetõttu võibki mängu tuua Zappa, kes on olnud Steve Vai suurimaid mõjutajaid ja õpetajaid. Vürtsikalt mõjusid Deborah Henseni harfihelid.

Lavaline artistlikkus on Steve Vai juures üks säravamaid külgi, kuna efektne pole üksnes kitarrimäng, vaid ka artisti iga kehaliigutus. Iga lugu oli kui omaette etendus ja kuulaja avastab eneselgi puusad nõksumas. Koduteel helises veel kaua kõrvus "Tender Surrender" ning ega muud jäägi üle, kui oodata uut plaati, et saaks nautida agressiivset, samas nii tundlikku kitarrimängu.