"Olin 8-aastane ja istusin tuberkuloosihaigla köögis, kus laual olid küpsised ja keefir. Hakkasin siis küpsiseid sööma - muudkui sõin ja sõin, kuni tuli check out, söömine tegi tuimaks," meenutas endine söögisõltlane Aigi Vahing.

"Kas keegi võiks pidada sõltlaseks näiteks kommi söövat last?" mõtiskles ta ja kinnitas, et vanemad olid hoopis õnnelikud, et tüdruk tuberkuloosihaiglas juurde võttis. Tegelikult aga ei saanud seni lugemist armastav laps enne peatükki lõpetada, kui maiusekott oli tühjaks söödud.

Nii kestis see terve tema täiskasvanuks saamise ja edasisegi aja ning kui Vahing tahtis õgimisele piiri panna, kohtas ta sõpra, kes ei osanud muudmoodi aidata, kui soovitas tarbida amfetamiini. "Sõber väitis, et söögiisu kaob siis ära," selgitas Vahing.

Mis edasi sai, loe Õhtulehest või kuula R2 saatest "Hallo, Kosmos!"