See on ühtaegu nii mõtteline järg kunagisele „Eesti teatri lauludele“ kui ekskurss läbi kodumaise filmimuusika ajaloo alates selle kõige esimestest sammudest kuni tänapäevani.

Novembri märksõnaks paistab olevat „film“ – see on aeg, mil suurimad kinosõbrad võtavad PÖFFi ajaks puhkuse ja naudivad rahvusvahelist kino ning tasapisi hakkab selja taha hakkab jääma Eesti filmi 100. sünniaasta oma rikkaliku kultuuriprogrammiga. Toimunud ja toimumas on mitmeid filmimuusika kontserte. Linnateater tähistab juubeliaastat kultuuriloolise retkega kodumaise filmimuusika ajalukku, mis pakub hulga avastamisrõõmu nii tegijatele kui ka publikule.

Kuigi eesti film on võrreldes teiste kunstiliikidega suhteliselt nooruke – esimene helifilm valmis alles 1932. aastal –, on selle ajaga loodud siiski väga suur kogus filmimuusikat, mille hulgas on ka palju väärtuslikke teoseid. Peale helilooja on iga teosega seotud laiemgi kultuurilugu (teksti autor, esitajad), mis väärib eraldi uurimist. Paljud laulud on üldteada, kuid hulganisti on ka neid, mida ei tunta või ei mäletata. Mõnel juhul on film mälust kustunud, muusika aga ei sure.

„Eesti filmi laulude“ arranžeerija on Jaak Jürisson. Laulavad ja mängivad Liis Lass, Maiken Schmidt, Sandra Uusberg, Kaspar Velberg, Mikk Jürjens, Veiko Tubin, Mart Toome ja Andero Ermel.

Koreograafia loob Maiken Schmidt, valguskunstnik on Kalle Karindi. Kunstnikuna debüteerib paljude eesti filmide valmimisele kaasa aidanud Linnateatri peagrimeerija Anu Konze.

Prooviprotsessis, mille jooksul vaadatakse muuhulgas ära aukartustäratav hulk eesti filme, on trupile suureks abiks pikki aastaid Tallinnfilmis helirežissöörina ja hiljem dokumentaalfilmide loojana töötanud Enn Säde.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena