Filmi kunstnik Halja Klaar meenutab, et filmitegijad värvisid 1914. aastal ehitatud maja ära, tegid juurde aknaid ja muutsid pärast sõda ühiselamuna kasutuses olnud hoone ajastutruuks. „Ukse kohale kirjutasime Mauruse kooli nime,“ rääkis Klaar.

„Me kõndisime Tartus ringi ja otsisime õiget hoonet Härra Mauruse kooli välivõteteks. Selle maja peale sattusime juhuslikult, ilmselt keegi lihtsalt soovitas. Maja ümber oli ka ruumi, mis võimaldas seda kaugemalt filmida,“ rääkis kunstnik. Härra Mauruse prototüübi, Treffneri sõjas hävinenud majast oli Veski tänava heimatstiilis fassaadiga hoone igal juhul palju huvitavam, leiab Klaar. Parun von zur Mühleni tellimusel ehitatud avara elumaja põnev välisilme andis võimaluse ka maja siseruumid haaravalt kujundada.

Siseruumid – kooliklassid ja eluruumid - on filmitud aga Tallinnfilmi paviljonis. Pöögelmani tänaval asunud 300 ruutmeetrine paviljon on tänaseks lammutatud. Üks pikk koridor sai ehitatud Tallinna tennisehalli. Esemeid maakaartidest kuni mööbliesemeteni olid kõik originaalsed. „Klapiga koolipingid saime ühest maakoolist,“ meenutas Klaar. „Lahendasin siseruumid nii, et igale poole oleks võimalik kaameraga ligi pääseda, olgugi et seal on palju soppe ja tasapindu.“

Filmikunstnikul on hästi meeles ka kokkupuuted näitlejatega võtteplatsil. „Näitleja saabus valmis ehitatud paviljoni, kus oli olemas juba mööbel ja rekvisiidid. Seejärel võttis ta aega, et sisse elada sellesse ruumi, millest saab tema mänguplats. Kui Maurust mänginud Ants Eskola „enda“ eluruumi võttele tuli, siis kõigepealt ta jalutas, vaatas asju, istus laua taha ja proovis neid vanaaegseid kirjutusvahendeid,marmorist tindipotti. Vaatas oma magamisaset ja liigutas kardinaid – siis ütles – „Jah, jah, see on minu tuba,“ rääkis Klaar.

„Indrek“ oli must-valge, kuid dekoratsioonid tehti kõik värvifilmi jaoks, põhjusel et näitlejad saaksid mängida realistlikus keskkonnas. Samas on nüansse, millega peab filmikunstnik mustvalge filmi puhul arvestama: näiteks punane on täitsa must, samuti tumesinine, päris valget aga ei saa kasutada sest see hakkab „kiirgama“.

“Indrek“ oli väga armas töö Mikiveriga,“ on Klaaril koostööst tollal veel algaja filmirežissööriga ainult positiivsed mälestused. „Mikiver tuli minu juurde ja ütles, et mina ei ole filmi teinud, ainult mänginud ja ma alati arvestan teie arvamust. Öelge, kui midagi muutub teatraalseks.“

„Mikiver oli lavastaja, kes alati teadis, mida ta tahtis. Ta valis alati väga head näitlejad. Jüri Järvet, Heino Mandri, Ants Eskola …. Kogu film oli üles ehitatud dialoogile ja näitlejate omavaheline kontakt oli seal ülioluline. Seda oli tore vaadata kuidas Mikiver näitlejatega töötas.“

"Indrek" (Tallinnfilm, 1975) on Eesti Päevalehe filmiklassika sarja film, mida saab veel selle nädala lõpuni osta koos Eesti Päevalehega.