Kontsert oli pikk ja põhjalik ning esitusele tulid uue albumi lood ning sekka ka vanu armastatud hitte. Saku Suurhalli kontsertidele omaselt oli panustatud enim valgusshowle, mis mõjus kõigile nii rõdudel kui lava ees. Parima heli osaliseks said kõik tõelised põrandapinnal asunud fännid, kes elavalt lava ees kaasa hüplesid ja eufoorias lainetasid.

Esimese loo ajal hakkas publik lava ees lainetama ning ka enne kontserdi algust lindilt lastud lugude ajal juubeldas rahvas suures ootuses. Kõigi lugude alguses elas publik kaasa tõelises äratundmisrõõmus. Palju aitas asjale kaasa ka see, et solist Matthew Bellamy tervitas kohe alguses rahvast sulaselges eesti keeles.

Kohalviibijad teavad kõnelda, et kogu üritus jättis küll võimsa, kuid veidi steriilse mulje, mis tähendab, et laval ei esinenud mitte higine ja raju rock'n'roll bänd, vaid ehe maailma parim live-bänd, milleks Muse'i ka tituleeritud on. Auga võib öelda, et mehed ei lasknud mitte milleski rihma lõdvemaks ning väikesel Eestimaal esineti samamoodi kui mõnes maailma suurlinnas.

Vaata vinget galeriid:

Ja fänne, keda Publiku kaamerasilmal tabada õnnestus. Üllatuslikult oli väga palju neid kohale saabunud ka näiteks Venemaalt. Tegelikult aga ei olnud vahet, mis rahvusest nad olid - üksmeelselt nõustusid nad ühes rütmis hüpates ning kaasa elades, et just Muse väärib tõepoolest parima live-bändi tiitlit!