Mart Sanderi "Viimsepäevavalem" osutus "Viimsepäevavaleks"

Kes uskus maailmalõppu, kes mitte – kuid seda päeva kuidagi eriliseks muuta üritas igaüks. Mart Sander avas 21.detsembril kl 13.00 oma maalinäituse „Viimsepäevavale(m)“.

„Olin valmis selleks, et näitus jääb avatuks kümneks minutiks,“ ütleb Sander Publikule. „Nüüd aga näib, et pean sõna „Valem“ lõpust selle „m“-tähe ikkagi ära võtma – oligi „Viimsepäeva vale...“

Näitus on tema sõnul pühendatud lõppevale maailmale – selle ilule ja valule, tõele ja valele. Väljapanekus on nii tuliuusi teoseid kui ka vanemaid, mida varem avalikult näha pole olnud – üks teos näiteks on viimased kolm aastat veetnud Inglismaal.

Sander ise ütleb, et on natuke kurb, kuna valmistus maailmalõpuks päris korralikult. „Kolm kuud olen paastunud ja puhastunud, et äkki pean ühel hetkel oma elu üle vastust andma ja siis võin tunda, et olen vähemalt üritanud end valmis seada,“ räägib ta. „Loodetavasti mingi muutus ikkagi toimus, ehkki me seda ise ei tunne – ja ehk toimus see positiivses suunas. Selle vilju näeme võib-olla alles tulevikus.“

Tema usk maailmalõppu aga ei kahanenud lubatud kuupäeva möödumisega ning nüüd lubab Mart Sander, et näitus jääb avatuks kuni järgmise maailmalõpuni.

„Viimsepäevavale(m)“ on näitusmüük, mille tulust toetakse puuetega laste kunstiteraapiat – varasemate toetuste eest on Sanderi galerii ka mitu tänukirja ära teeninud. Näitust saab näha galeriis Tõnismägi 3.