Tsirkuseeksponaadina mööda ilma tuuritanud Julia Pastrana kannatas geneetilise seisundi all, mille tõttu oli kogu ta nägu karvadega kaetud, teatab BBC.

Naine suri 26-aastaselt aastal 1860, tuues ilmale oma poega, kes sündis sama geenimutatsiooniga ning elas vaid paar päeva. Maha naist ega last kunagi aga ei maetudki - nimelt tahtis naise ameeriklasest abikaasa oma naise ja lapse palsameeritud kehasid enda kõrval hoida.

Pastrana ja ta poja muumiad jõudsid oma rännakul välja Norrasse, kus need 1976. aastal ära varastati, siis ära visati ning politsei poolt leiti. Aastaid Oslo Ülikooli hoole all olnud säilmed on nüüdseks aga toimetatud naise kodumaale Mehhikosse, et need kombekohaselt mulda sängitada.

Naine maeti Sinaloa de Leyva linnakesse.

Vaata pilte matusest: