15aastane noorkirjanik Adeele Rass: see oli lihtsalt üks mõte, mis tekkis enne uinumist ja ma panin selle kirja
Adeele Rassi eristab teistest omavanustest silmapaistev saavutus. Äsja avaldas ta enda esimese raamatu, milleks on noorteromaan "Kasuisa". Kuna Adeele näol on tegemist teismelisega, kes võiks enda tragidusega teisigi inspireerida, siis otsustas Noorte hääl uurida, kes on see 15aastane tütarlaps, kes on kirja pannud dramaatilise sisuga teose, mille 16aastane peategelanna oma kasuisa terrori ohvriks langeb.
Adeele on pärit Ellamaa külast, mis asub Tallinna ja Haapsalu vahel, ning õpib Turba Gümnaasiumi 9.klassis. Enda huvidest rääkides ütleb Adeele: "Ma käin koorilaulus ja nagu paljud teised minuealised, veedan ka mina võimalikult palju aega oma sõpradega, ja ma kuulan väga palju muusikat."
Erinevalt aeg-ajalt writer's blocki kogevatest kirjanikest, kelle eesmärgiks on luua uus teos, kuid, kellel raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni napib, ei teadnud Adeele alguses üldse, et ta kirjutab raamatut. "Kirjutasin lihtsalt blogis midagi, mis mu sõbrannadele meeldis. Nemad ütlesid, et kirjutaksin ikka edasi," ütleb noorkirjanik ja lisab, et seda, kust ta inspiratsiooni sai, ta öelda ei oska.
"See oli lihtsalt üks mõte, mis tekkis enne uinumist ja ma panin selle järgmine päev kirja," kirjeldab Adeele loomeprotsessi ja kinnitab, et algselt jutukesena plaanitud teos sai just tänu sõbrannade taganttõukele endale kaaned.
Adeele ei mäleta täpselt, kui kaua kirjutamine tal aega võttis, kuid nendib, et alustas sellega enne suvevaheaega.
Noortele, kes unistavad suurelt, ütleb Adeele: "Soovitan oma unistuste poole püüelda. Alati on mingisugune võimalus. Ei tohiks käega lüüa ja ära minna. Tuleb edasi püüelda nii kaua, kuni jõuad soovitud tulemuseni."
"Üks minu sugulane ütles, et see, kes püüab kuule, jõuab puulatvadeni, aga see, kes püüab puulatvadeni, ei jõua kuhugile."
Adeele kinnitab, et dramaatilise sisuga raamat, kus 16aastase Pärnu tütarlapse Clarissa koju kolib ema uus elukaaslane, vägivaldne ja ropp Peeter, on puhtalt väljamõeldis ja sellel ei ole mingit pistmist autori ega tema lähedastega.
"Ma arvan, et need noored, kes oma perekonnast tuge ei leia, peaksid pöörduma mõne teise lähedase poole, keda saab usaldada. Ja vahest aitab just see inimene, kellelt abi kõige vähem lootsid. Ei tohiks eirata probleemi, aga samas ei tohiks survet avaldada," vastab Adeele küsimusele, kuidas saaksid ühiskond ja kogukond olla toeks probleemsetes peredes kasvavatele lastele.
