INTERVJUU! Peeter Võsa plaanib tagasitulekut: uus üllitis saab sama hull kui "Võsareporter"
Nädalaleht Nelli Teataja tegi juttu Riigikogu liikme ning teleajakirjaniku Peeter Võsaga, et rääkida elust, tööst ja riigi juhtimisest.
Juhtisite aastaid Eesti kõige populaarsemat telesaadet. Kas ei kibele juba tagasi meediasse? Kas reporteripisik ei sunni enam uurima, paljastama, kommenteerima?
Iga töö on töö. Olgu selleks reporteriamet, koristaja või kosmonaut – minu jaoks sellel vahet pole. Peamine on minu arvates see, et inimene oma tööst rõõmu tunneks ja sellest lõpuks ka teistele mingit tulu tõuseks. Mul on praegu töö olemas ja tegelikult on muud tegemist ka veel, seega mul teletegemiseks õigupoolest ajalist ressurssi ei jäägi. Aga tõsi on see, et minu suhe televisiooniga ei ole olnud üheöösuhe. Sellesse on mahtunud nii head kui halba ja eks töise armastusega ole sama kui inimestevahelisegagi, et armuda võid iga söögikorra vahele kaks korda, aga armastama õpid alles aastakümnetega. Nii ta on. Sügisel ehk näete mu uut üllitist, mis saab vast sama hull olema kui „Võsareporter“.
Milliseid meediatöö pakkumisi olete pärast „Võsareporteri“ lõpetamist saanud?
Pakkumisi on olnud, ma pole ühtegi vastu võtnud. Osa pole sobinud ideelis-poliitiliselt (issand kui tore nõukogude-vene keelne väljend, mille oleme toredasti üle võtnud ja oma keelde kohandanud) ja teised muudel põhjustel. Eelistan formaadisaadetele vabadust ja oma ideid. Aga üldiselt on nii, et need tööpakkumised või ka minupoolsed tööküsimised ei ole peale lepingupoolte mitte kellegi teise asi. Aga üks on päris kindel – Nelli Teataja pole mulle pakkumist teinud.
Kas praegune koalitsioon peab järgmiste valimisteni vastu?
Kurat seda teab. Mõistus küll meie riiki ei juhi. Pigem lollus, ahnus ja ignorantsus kolmekesi. Vähe sellest, et koalitsioon omavahel tülis on, nüüd läks opositsioon ka omavahel tülli. Vot see on arusaamatu. Parteide peaeesmärk on võimul olla, aga tülitsemine paistab veelgi tähtsam olevat. Selle asemel, et üritada koostöös võimu haarata, minnakse tülli. Eesti poliitikas paistabki tüli olevat märksõna number üks. Koalitsioon on omavahel tülis, opositsioon on tülis. Eesti riik on Tallinnaga tülis. Savisaar on Laanetiga tülis ja härra Nool on pederastidega tülis. Suurt muud ei näegi kui tülitsemist. Aga selles mõttes on olukord tõsine. Rahvas peaks aru saama sellest, et kui võimaluste ja vahendite hulk drastiliselt väheneb, muutub võitlus aina teravamaks ja julmemaks.
Looduses väljendub see selles, et kui linnupojad kasvavad nii suureks, et täiskasvanud neid enam toita ei jõua, püüavad linnupojad toidu nimel üksteist pesast välja tõugata. Eks meie poliitikas olegi sama lugu - kellel tiivad kannavad, on lahkunud kaugele maale õnne otsima. Kelle tiivad ei kanna, kes on vigased või nõrgemad, need ongi poliitikute poolt pesast välja tõugatud, sest poliitikutel on enda nuumamiseks vaja rohkem vahendeid ja raha. Mis te arvate, et inimesed aru ei saa, mis Eesti Energias, Estonian Airis või kusagil mujal toimub? Saavad. Väga hästi saavad, aga millegipärast ei ole meie rahvas selline, kes oma tundeid ka arusaadavalt väljendaks. Ja kuni rahvas ennast konkreetselt väljendama ei asu, ei muutu sisepoliitikas midagi.
Kui oleksite sunnitud ministriks hakkama, siis millise ministeeriumi eesotsas eelistaksite olla?
Annaks jumal, et ma ei peaks ministriks hakkama. Kuna sa selle teema aga üles võtsid, siis luban, et lähen panen igaks-juhuks kirikusse küünla tagasihoidliku sooviga mitte kunagi ministriks saada.
Kuidas suhtute oma endiste erakonnakaaslaste hiljutistesse sõnavõttudesse homode teemal?
Homod? Kes need on? Ma tean, et olemas on lesbid ja pederastid. Homodest ei tea ma kahjuks midagi. Pealegi on mul muud teha kui teiste eraelus sonkida. Kõikidele tublidele pervertidele soovin edu ja soovitan magamistoa uks kinni hoida, siis ei tõuse tühjast tüli ega pasa pärast pahandusi.
Mida peate oma suurimateks saavutusteks Riigikogu liikmena?
Võta või jäta – kulukaks, kuramus, olen rahvale läinud. Pärast seda, kui õpetajad peale meeleavaldust lossi lasksin, ehitati kõik turvasüsteemid ringi. Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ei tohi snaiprit sihtimise ajal segada, muidu laseb märgist mööda. Kui olen oma poliitilise tegevuse lõpetanud, siis võime sellel teemal edasi rääkida. Praegu on protsess veel pooleli.
Kasutasite ära 12 057 eurot oma Riigikogu liikme kuluhüvitisest. Ainult 111 eurot jäi limiidist puudu. See on üle tuhande euro kuus. Mis te tegite selle rahaga?
Vaadake, parteidel on vaja hirmsasti poliitikat teha ja selle tegemine maksab tegelikult päris palju raha. Et oma ideid ja mõtteid inimestele arusaadavaks teha, selleks vajan ka mina raha. Seadusega on selline võimalus loodud ja mina olen seda kasutanud. Kui selgub, et olen seadust rikkunud, siis tuleb mind vastutusele võtta. Aga kuni seda ei ole, ei ole mõtet jaurata selle raha ümber, sest ega ma seda endale võtta ei saa. Kuhu ja kuidas tohib kulutada, on kõik seaduses kirjas ja taevale tänu, on seni olnud kõik seaduslik.
Viimane hea raamat, mida lugesite?
Viimasel ajal on olnud huvitavat lugemist päris palju. Need on kõik mu õpingutega seotud ning kui päris aus olla, siis ega mul ei jää töö ja õpingute kõrvalt aega suurt lugemiseks. Väljaspool õppimist ja tööd olen lugenud mingit sorti tehnilisi jooniseid ja muud säärast, mis on ühe teatavat laadi projektiga seotud, aga sellestki on täna veel vara rääkida.
Kuidas tulete toime kevadväsimusega?
Kevadnärvilisus on minule peale tulnud. Tahaks juba jalgrattaga sõita. Aga ei saa. Otsisin kapist välja ka lestad ja kalipso, aga ega neidki saa niipea kasutada. Tahaks väsimust võitma hakata, aga ei saa. See teeb närviliseks. Nii närviliseks, et väsimus ununeb sootuks.
