Kirevad meenutused: liiduaegne riigisaladus Viru Hotellis - paljundusmasin
Tol ajal said tehnikumide ja ülikoolide lõpetajad töölesuunamise. Hotell Virusse ei saanud tööle igaüks, kuid hotellimajanduse kursuse lõpetajatel see võimalus tekkis. Kuna Viru Hotellis töötas üle 1000 inimese ning hotell oli aastajagu avatud olnud, sai esialgu lõpetanule töökohaks korrusevalvur - "Tööpäev oli ööpäevaringne ning üks tööülesanne oli jälgida, kas turistid lähevad õigetesse tubadesse, üksi või kaaslasega," rääkis ta.
Viru Hotell, olles tol ajal ainuke, kus võisid peatuda välisturistid, kontrollis oma klientuuri perfektselt tänu tolleaegsele luureagentuurile. "Moskva või Peterburi ja Soome kaudu tulnud individuaalturistid tulid ette makstud reisidokumentidega. Individuaalturistide programmi kuulus linnaekskursioon ja igapäevane auto kasutamine koos autojuhiga. Turist ei tohtinud loata Tallinnast mujal seigelda. Talle mindi Volgaga lennujaama, sadamasse või raudteejaama vastu ja toodi hotelli," räägib ta.
Individuaalturistidega tol ajal tegelenud allikas meenutab, kuidas üldine arvamus Viru töötajate kohta oli kui ilutsevatest kujudest leti taga. Tegelikkus oli siiski erinev töötunnid olid pikad, palk oli väike ning kaugeltki ei tohtinud omada sõprussuhteid külastajatega. Karmi korra all töötav riigitööline. Kingituste saamisel raporteeriti koheselt ning tugev oli luureagentuuri poolt mentaliteet - välismaalane, kui "vaenlane". "Kui KGB mõne prostituudi vahele võttis, pidid töötajad tõlkimas käima," räägib omast kogemusest endine töötaja.
Viru Hotellis töötamisel oli muidugi ka positiivseid külgi, meenutab allikas. "Töökoht Viru Hotellis oli kui aken välismaailma, millest sai välja piiluda läbi tumehalli klaasi. Virus oli tol aja parim Grillbaar, kus sai linna parimat grillitud kana, üle linna kuulus varietee programm ning töötas maitsvate toitudega restoran." Samuti oli plussiks võõrkeelse suhtlusoskuse arendamine. Töötajaskonna kohta käib tsitaat filmist: "Viru fenomen oli kollektiiv." "Tänu hotellis töötatud ajale, ei olnud šokeeriv minna välismaale, vaid see tundus loomulik," räägib ta.
Viru Hotell, kui "eluülikool, lugude maja ning kultuurikeskus," tõi nii mõnelegi inimesele toidu lauale, tänu äritsemisele ning soome turistidega kaupade vahetamisele.
Viru Hotelli riigisaladus oli paljundusmasin, mis asus lukustatud ruumis. Peale tööalaste dokumentide ei olnud millegi kõrvalise paljundamine isegi mitte mõeldav," muigab endine töötaja, meenutades tolleaegseid legende Rootsi kooliõpilastest, kellel oli võimalus ülikooli fuajees konspekte paljundada.
