Õpilane: raamatuid lugevate eakaaslastega on huvitav suhelda

Olen üks neist noortest, kellele meeldib kohustusliku kirjanduse kõrvalt ning oma vabast ajast ka muid raamatuid lugeda. Enamasti on raamatud pärit aastatest 1930 kuni 1995, seega ei puutu ma väga palju kokku 21. sajandi kirjandusega. Küll aga puutun igapäevaselt kokku noortega, kes piirduvad vaid kohustliku kirjanduse lugemisega või isegi mitte sellega.

Käin humanitaarklassis, kuhu peaksid olema koondunud lugemishuvilised noored, sellest hoolimata on kohustuslik kirjandus läbi loetud umbes pooltel klassi õpilastel. Vabandusi on mitmesuguseid — ei saanud raamatukogust raamatut, liiga hirmutav raamat (A.Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu”), ei olnud aega ja oli liiga palju õppida.

Kohustusliku kirjanduse lugemisel võiksid õpetajad veidi rohkem vabadust anda, valikuvariandid žanri, aasta, autori või muu seesuguse osas. Mõistan aga, et iga raamat ei meeldi, kuid samas arvan, et igaüks peaks elus läbi lugema klassikalised teosed nagu W.Shakespeare'i “Romeo ja Julia” ning “Hamlet", Sophoklese “Kuningas Oidipus” või Eduard Vilde “Külmale maale”.

Tihti kasutatakse väljendeid “oidipuse kompleks” või räägitakse Romeo ja Julia armastusest, kui neid raamatuid lugenud ei ole, jääb ka vestlus arusaamatuks. Ning isegi, kui kohustuslik kirjandus ei meeldi, miks mitte otsida mõni raamat, mis tundub huvi pakkuvat? Enamus noori vabandavad raamatute mittelugemist ajapuudusega, kuid tean omast käest, et aja võtab arvuti. Usun, et mitmed noored, ei ole enda jaoks lugemist lihtsalt avastanud — kas pole harjumust noorena saanud, sõbrad ega vanemad ei loe või mõnel muul põhjusel.

Minule on raamatute leidmisel abiks internetilehekülg Goodreads, mis soovitab 20 raamatu hindamisel ka ise raamatuid, samuti saab sealt uurida, mida sõbrad on lugenud. Ning kuna lehekülg on ühenduses Facebookiga, peaks igal noorel sellele kättesaadavus olema. Kui olen leidnud huvipakkuva raamatu, vaatan SIIT, kas seda ka mõnes raamatukogus leidub.

Tihti uurin ka raamatupoodide kodulehekülgedelt, kui kallis raamat on ja kas raatsiksin seda osta. Arvan, et on tore, kui kodus on raamatuid, mida tulevastele põlvedele edasi pärandada, seetõttu üritan ikka iga kuu mõne raamatu endale soetada.

Viimaseks raamatuks oli Knut Hamsuni “Sügistähe all”, mille ostmist absoluutselt ei kahetse. Tihti võib raamatuid allahindluste ajal juba 3-4 euroga osta ning on ka võimalus osta kasutatud raamatuid (second hand poed, raamatupoed). Viimasel ajal populaarsust kogunud e-raamatuid saab osta või laenutada ka e-lugeritesse, mida on mugav bussis, rongis või kasvõi koolis vahetunni ajal lugeda.

Muidugi ei taha ma noori üldistada, tean ka enda tuttvusringkonnast mitmeid noori, kes enda lõbuks loevad, ka nendega on hea huvipakkunud raamatutest rääkida ning neid analüüsida.

Mida arvad Sina raamatute lugemisest vabal ajal, kas seda peaks noortele rohkem propageerima?

Soovitused:

• Kurt Vonnegut — “Tšempionide eine” (1973)

• Harper Lee — “Tappa laulurästast” (1960)

• John Fowles — “Liblikapüüdja” (1963)

• George Owell — “1984” (1949)

• Vladimir Nabokov — “Lolita” (1955)

• F.Scott Fitzgerald — “Suur Gatsby” (1926)

• Anne Frank — “Anne Franki päevik. Tagakoda” (1920)

• Madis Jürgen — “Liibanon” (2012)

• Andrus Kivirähk — “Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)

• Tõnu Õnnepalu — “Mandala” (2012)