"1968. aasta märtsi lõpus kutsuti System kolmeks õhtuks mängima Paide kultuurimajja. Tiit Hellenurm on meenutanud:"Sõitsime oma kultuurimaja bussiga Paidesse. Esimene õhtu kulges maruliselt, publik elas meie mängule tuliselt kaasa. Pärast mängu olid ansamblile kohalikus restoranis kohad kinni pandud. Proovisime kõik hüved järele. Öö möödus
kultuurimaja ühte ruumi laotatud mattidel, hommikul sõitsime Tartusse
tagasi, et osaleda ansamblite iga-aastasel sundülevaatusel, ja siis
kibekähku Paidesse tagasi. Pärast kolmandat tantsumängu Paides ulatas kultuurimaja juhataja meile ümbriku, kus oli sees 240 rubla. Seega teenis iga mees kolme õhtu pealt 30 rubla, mis võrdus tudengi ühe kuu
stipendiumiga. See oli muinasjutuline summa! Meil tekkis kohe pillamise tahtmine ja ei teadnud, mida rahaga ette võtta. Mul on elu lõpuni meeles, kui Ivo Linna Paide vahel jalutades käega laia žesti
tegi ja küsis:"Mis maksavad need madalad majad?""

Vello Salumets: "Kuna füüsiliselt võimatu oli kohtuda kõikide Eesti
1960. aastate biitansamblite liikmetega - juba Tallinnas tegutses
sadakond bändi - tegin valiku selle põhjal, kui sügavaid jälgi on
kellestki muusikaajalukku jäänud ja kui palju üldse õnnestus andmeid
hankida.
Soovisin kirjeldada ajastut läbi mälumaastike ja mälestuspiltide ning
täita üks tühimik Eesti kultuuriloos. Rapsoodia on fragmentaarset
laadi luuletus või rahvaviisil põhinev improvisatsiooniline helitöö.
Käesolevat raamatut võiks seega võtta rockiteemalise
improvisatsioonina."