Pesemata tööle, pesemata teatrisse

"On inimesi, kes tulevad tööle pesemata, neil pole juuksed kammitud, soengust rääkimata. Ja need, kes nõnda tööl käivad, ilmuvad nii ka teatrisse. Just noorema generatsiooni poolt hakkab silma ükskõiksus," räägib Maaja Kallast, kelle jaoks on ka teatrikülastajate jälgimine omaette vaatamisväärsus. Kahjuks kriibib see vahel silma.

Suur oli etiketiõpetaja imestus, kui mõni aeg tagasi üks pikkade juustega naine, kes teatris proua Kallasti ees istus, võttis välja harja ja asus keset etendust oma kiharaid kammima. "Osad juuksed lendasid mulle näkku! Koputasin talle õlale ja ütlesin, et etenduse ajal siiski juukseid ei kammita."

Maaja Kallast ütleb, et teatri garderoobis ja tualettide eesruumis on palju peegleid just seepärast, et inimesed saaksid end enne etendust sättida.  

Teater pole spordiväljak

Proua Kallast ütleb, et teda hämmastab ka vaatepilt, kus noored mehed on tulnud tossudega teatrisse. "See pole spordiväljak! Vabaõhukontserdil ja etendusel on madalad jalanõud tõesti mugavad, kuid teatris ... Olukord on tõesti drastiline!"

Kallast tuletab meelde, et näitlejad on etenduse eel palju vaeva näinud ja viisakas riietus on austus näitlejate töö ja teatri vastu.

"Selleks, et ennast ja teisi austada, pole palju vaja. Naisel võiks olla üks lihtne teatrikleit ja see ei pea alati olema musta värvi. Võib olla tumesinine, bordoo või punane. Alati on au sees kostüümid, mida saab erinevate argiste ja pidulikemate pluusidega kanda. Kindlasti kuluvad naisele ära korralikud kingad ja käekott ning pärlikee. Viimane on ju ajatu. Mehel võiks olla üks tumesinine või tumehall ülikond. Meil unustatakse ära, et must ülikond asendab frakki."

Teema lõpetuseks soovitab Maaja Kallast leida endale professionaalne õmbleja. "See ei lähe kalliks maksma. Uskuge mind - üks heast materjalist kleit, mis on oma mõõtude järgi õmmeldud, on parim valik. Ja see on ka väga mugav."