Oleme sellest rääkinud ja kokku leppinud, et see on meie jaoks tulevik ja liiga vara pole mõtet, oleme ühel meelel. Mina aga väga kardan esimest korda, kuna kummalgi pole kogemusi ja mul on igasugused eelarvamused, et see kõik kukub kuidagi väga valesti ja kohmakalt välja. Mida teha, et neist kartustest üle saada? Millal oleks üldse õige aeg ja kas peaksin oma kartustest poisiga rääkima? Appi! K.,16.

Dr Noormann: On üsna tavaline, et esimese seksuaalvahekorra ees tuntakse hirmu, kohmetust ja häbi. Sama tavaline on see, et esimene vahekord ei õnnestu perfektselt. Kuid see häbenemine, see kohmetus sisaldab tagantjärele hinnanguis suure annuse nooruslikku süütusetunnetust ja romantikat.
Kui seda kusagil õppida olekski võimalik, poleks see oma poisiga vahekord siis enam esimene ja mõjuks ka hilisemate hinnangutejärgi oma laitmatu tehnilise teostuse tõttu vaid romantika surmana.
Esimese vahekorrani jõutakse muu intiimse läheduse kaudu ja nii tuleb selles kokku leppida vaid soovimatu raseduse vältimise tehnilistes asjades.  Õige aeg esimeseks vahekorraks eeldab vastastikust armastust, füüsilist ja vaimset küpsust. Need ei sõltu aga vanusest. Selle üle on palju vaieldud, kuid vaatamata sellele, et tüdrukute füsioloogiline täiskasvanumine on muutunud väga varaseks, jõuavad need teised nimetatud küpsused sellele järele mitte enne 16 aastaseks saamist.

Jaga
Kommentaarid