Loomulikult tulid sinna ka paljud mu sõbrad. Ühtäkki vaatasin kaugemale ja märkasin enda tuttavat. Jooksin muidugi kohe sinnapoole, sest polnud teda pikka aega näinud.

Poiss ise mind kohe ei märganud. Kui ma talle juba käed ümber kaela viskasin ja enda jooksuhooga ta peaaegu ümber lükkasin, hoidis ta mind muidugi kinni.

Selle peale küsisid ta sõbrad: "Pets, kas sa polegi rääkinud, et sul tüdruk on?" Mina muidugi ehmusin ära. Vaatasin sellele kutile otsa - tuli välja, et see polegi isik, keda ma arvasin ta olevat. Vabandasin ja jooksin enda võistkonna juurde.

Hiljem olen teda tänava peal kohanud, lähen alati temast ringiga mööda, piinlik on mõelda, et lihtsalt suvalisele poisile kaela hüppasin..