Silvi Vraidi raamatu ilmumise ajaks oli tema ellu ilmunud uus armastus - paar aastakümmet noorem Silver, kes töötas Londonis baarmenina, kes oli temaga hakanud suhtlema Facebooki kaudu. Peale Silvi mitmeid sõite Londonisse kolis mees Eestisse tema juurde ning mängus olid suured tunded, räägib avameelselt Silvi Vrait Ajakirjale Tiiu.

Kahjuks varjutas suhet Silveri suur alkoholilembus, mis avaldus juba Londonis. "Ma ei teadnud, et alkohoolik võib hävitada nii enda kui ka ümbritsevate inimeste elud," tunnistab ta ning nendib kurbusega, "pärast seda, kui minu kohta ilmus Õhtulehes artikkel, sain kirja ühelt naiselt, kellele Silver oli samamoodi kirjutanud".

Armumine ja alkohooliku kõrval elamine tõid kaasa probleemid töö juures (Tallinna Prantsuse Lütseumis), kust Silvi Vraidi sõnul paluti tal pärast 18 aastat õpetamist haiguslehele jääda ja psühhiaatrilist abi otsida.