FOTOD: Vaata, kuidas pooltuhat eestlast Londonis "jaanikut" tähistas

Eesti kogukond Londonis pidas nädalavahetusel linna lähistel paiknevas Foxgrove klubis juba kümnendat korda jaanipäeva ehk jaanikut, nagu see Londonis oli nimetatud.

Korraldajateks olid Eesti Gild ja Londoni Eesti Selts. Õigest päevast on see paar nädalat ettepoole nihutatud, kuna nii mõnigi Londonis elav eestlane läheb suveks Eestisse. Eesti metsaalust meenutavas, pargi ääres asuvasse looduskaunisse paika oli seekord kohale tulnud rekordarv inimesi – üle viiesaja.

Osalejad said juba lõunast saadik kõhtu täita traditsioonilise Eesti toiduga – ei puudunud šašlõkk, kartulisalat, rukkileib, soolakurk ega kama. Lisaks korraldati seekord toidukonkurss “Meie toidupärand”, kuhu kokandushuvilised peokülastajad olid toonud omavalmistatud kulinaarsaavutused, küüslauguleibadest rosoljeni ning rullbiskviidist pontsikuteni.

Ka meelelahutus oli seekord väga programmitihe. Traditsioone hoidsid üleval Londoni Eesti Seltsi segakoor ja rahvatantsijad. Lastele oli sel aastal kavas suisa eriprogramm. Pisikestele tegutses lasteala “Mesitaru”. Kesk-Inglismaalt tuli peole külla ja võistlusmänge korraldama ühingu Inglismaa Eesti Seltsi Tulevik laste suvelaager. Lastele korraldati “jaht”, millel osalejad kohtasid oma matkateel märsiemandat, lohe valvavat jahimeest ja maagilist maaema ning pidid end suvel suusatades proovile panema.

Omapärasema loominguga rõõmustas ansambel Sild, mis ühendab kahte isikupärast muusikut: Sille Ilves Eestist ja Martin Leamon Walesist. Nende ampluaa on arhailised regilaulud ning Walesi ballaadid, mida saadavad mitmed pillid: viiul, kitarr, hiiu-kannel, 7-keelne kannel, 1-realine lõõts ja rataslüüra. Lisaks õpetasid Ilves ja Leamon kõigile huvilistele vanu Eesti ringmänge, nagu näiteks Hobuse mäng, Kes aias, Tilli-lipu linnassed ning 19. sajandi vahetuse Eesti ja Euroopa seltskonna tantse nagu labajalavalss, krakovjakk ja nõianeitsi.

Peo õhtuseks peaesinejaks oli Eesti veteranmuusik Boris Lehtlaan, kes koos Tiit Saluveeriga esitas tuntud ja armastatud laule nii nautimiseks kui tantsuks. Lehtlaan jäi kontserdi ja publikuga väga rahule. „On tore näha, et Eesti traditsioone ja identiteeti hoitakse ka suures ja rahvusvahelises linnas elus,“ arvas vanameister Lehtlaan.

Muusikalise osa vahepeal võeti osa sportmängudest ja köieveost ning õhtu kulmineerus muidugi peamisega – süüdati suur jaanilõke.