Usun, et mõlemaid võimalusi, õppida Eestis ja välismaal, tuleks ära kasutada

Eelmisel kevadel olin minagi abiturient ning suurte valikute ees. Mul on alati olnud suured ambitsioonid ja eesmärgid ning ka minul oli võimalus minna välismaale õppima. Tavaliselt sellistes diskussioonides, nagu välismaa versus kodumaa, pooldan ma välismaale minekut, sest see avardab silmaringi, annab võimaluse leida uusi sõpru üle maailma, õppida uut keelt, tutvuda uute kultuuridega.

Ühesõnaga tähendab see hüppamist tundmatusse vette, mis muudab inimest enesekindlamaks, iseseisvamaks ja aitab märgata oma tugevaid külgi. Kuid kindlasti on ka kodumaal õppimisel mitmeid eeliseid.

Kuigi välisamaa ahvatles, jäin mina Eestisse õppima. Väidet, et Eestis pole piisavalt õppimisvõimaluste valikut, mina kindlasti ei poolda, sest kui ikka otsida õigesti ja lugeda õppekavu, leiab iga huviline endale meelepärase.

Lisaks arvan, et kodumaal on ülikooliõpinguid alustada lihtsam, sest õppimine toimub oma emakeeles, seega keerukatest teadusemõistetest on lihtsam aru saada. Ma ei väida, et eesti noored ei oskaks võõrkeeli, just vastupidi — eesti noored räägivad inglise keelt peaaegu sama hästi kui oma emakeelt. Lisaks võimaldatakse tudengitel minna kuni aastaks ajaks välismaale õppima erinevate projektide raames, näiteks kõige tuntum on kindlasti Erasmus.

See ongi põhjus, miks mina jäin kodumaale õppima — ma saan ju siitki minna aastaks ajaks erasmuseks. Seega kindlasti ei jää mul saamata rahvusvahelised sõbrad, tutvused uute kultuuridega või lihtsalt üks vinge elukogemus.

Teiseks on võimalus minna magistriõppes välismaale, seega kunagi pole liialt hilja. Usun, et mõlemad võimalused, õppida eestis ja välismaal, tuleks ära kasutada.

Tahad võita tahvelarvutit? Vaata SIIA!