Kui Eestis on enamasti nii, et tudengid õpivad paar päeva enne eksameid, siis Wageningeni Ülikoolis sellest ei piisa
Kuidas Su õpingud magistris seni on läinud?
Arvan, et minu õpingud on läinud hästi. Tunnistan, et alguses oli ikka väga raske, et uue koolisüsteemi ning üliintensiivse õpperežiimiga harjuda. Kui esimene õppeperiood kulus sisseelamisele, siis järgmiste ajal hakkas juba asi looma. Tundub, et koormus on kogu aeg läinud suuremaks, aga samas harjud asjaga ära ning saad paremini hakkama. Õppeained on muidugi erinevad, mõned tunduvad raskemad, teised lihtsamad ja loogilisemad. Mõnikord tekib tunne, et sellise tempoga on võimatu sammu pidada, asja nautida ning maksimaalselt asjasse süveneda. Teisest küljest on see kogemus, kuidas pingelise programmiga toime tulla ning tuleb valikuid teha, millele konkreetsel hetkel õppimisel keskenduda.
Miks valisid just selle ülikooli ja Hollandi?
Kuna ma olin enne õppinud TTÜ-s toidutehnikat ja see eriala mulle meeldis, siis teadsin, et tahan õppida midagi, mis oleks toidu või toitumisega seotud. Kohe jäi mulle silma Wageningeni ülikool, mis on maailmakuulus oma toidu, tervisliku toitumise ja keskkonnateemadega. Ideaalne tundus mulle eriala „Toitumine ja tervis“. Selle eriala kasuks aitas otsustada ka asjaolu, et eraldi toitumist Eestis ei õpetata. Igaks juhuks sai vaadatud ka teisi erialasid (näiteks ühiskonna ja üldise tervisega seoses), aga kõige südamelähedasem tundus siiski toitumine ja tervis. Seega kandideerisin ainult ühte ülikooli ja ühele erialale. Fakt, et Holland on mulle juba varem sümpaatne olnud, aitas otsustamisele ainult kaasa.
Nimeta 5 kõige vahvamat avastust ülikooli kohta!
• Ülikooli peamajas on väga palju arvuteid, põhimõtteliselt alati leiad arvuti, millega koolis töötada
• Paljud professorid ja lektorid tulevad kooli jalgrattaga.
• Õppejõudude vahetu suhtlus üliõpilastega (puudub suur distants ning suur klasside vahe suhtlusstiilis).
• Ülihästi organiseeritud tudengimajutus.
• Võid oma lõunasöögi materjali kaasa võtta, omale hea nurgakese leida ning kasvõi võileibu meisterdada.
• Mõnede gruppide reede pealelõunane väike lõõgastav õlu ülikoolis ehk tudengitel on väga aktiivne tudengielu.
Mismoodi toimub õppetöö?
Magistriõpe kestab Hollandis kaks aastat nagu Eestiski. Esimese aasta jooksul läbitakse õppeained ning teine aasta on enamasti lõputöö ja praktika jaoks. Õpingute alguses on igal tudengil kohtumine õppenõustajaga, kellega pannakse kokku personaalne õppekava. Iga spetsialiseerumise jaoks on kohustuslikud õppeained pluss valikained ning erinevatel spetsialiseerumistel võib olla erinev arv kohustuslikke ning vabatahtlikke ained. Kui tudeng on oma eelmiste õpingute jooksul juba mõne kohustusliku aine läbinud, siis seda enam kordama ei pea ning ta saab valida midagi muud.
Magistriprogrammi alguses on loengutes palju inimesi ning mida aeg edasi, seda rohkem hakkab rahvas erinevate spetsialiseerumiste ja õppeainete vahel jagunema. Selliseid inimesi, kellel oleks kõik ained täpselt ühesugused, mina veel näinud pole (vähemalt minu erialal). Jälgida tuleb, et valitud ained õppeprogrammi sobiksid, sest kindlaid ained õpetatakse kindlal perioodil ning kas hommiku- või õhtupoole. Õppevormiks on loengud, labori- ja või arvutipraktikumid (nimetatakse kontaktõppeks) ning iseseisev töö, võib olla ka grupi- ja projektitöö (nimetatakse individuaalõppeks).
Tavaline on see, et midagi näpuga ette ei näidata. Arvutipraktikumides tuleb ise uue teemaga pusima hakata ning kui tõesti hakkama ei saa, siis küsitakse. Soositakse paaris töötatamist, et asju läbi arutada ning selline süsteem toimib hästi.
Mismoodi võrdled oma varasemaid õpinguid Eestis ja nüüdseid Hollandis?
Põhiline erinevus Eestis ja Hollndis vahel on see, et kui Eestis on semestriõpe (õppeaastas on kaks õppeperioodi), siis Hollandis on perioodiõpe (õppeaasta jooksul on 6 õppeperioodi). Perioodid on erineva pikkusega: esimene, teine, viies ja kuues periood on 8 nädala pikkused (6 nädalat on õppetöö, üks nädal on õppimiseks ning üks nädal eksamite jaoks). Kolmas ja neljas periood on 4 nädalat (kolm nädalat on õppimise jaoks ning järgmisel nädalal on eksam, siis eraldi õppimise nädalat pole). Pikkade perioodide jooksul võtavad tudengid tavaliselt 2 õppeainet, lühikese perioodi jooksul keskendutakse ühele ainele. Õppetöö on väga intensiivne ning eeldatakse, et tudeng teeb kogu aeg jooksvalt iseseisvat tööd: valmistub loenguteks ning loeb artikleid (mida antakse väga palju). Kui õppeaine raames on projekt, siis kulub palju aega projekti jaoks. Kui Eestis on enamasti nii, et tudengid õpivad paar päeva enne eksameid, siis Wageningeni Ülikoolis ei piisa, kui vahetult enne eksameid materjale läbi võtma hakata, sest materjali on väga palju.
