Lugu juhtus eelmise aasta ühel nädalavahetusel. Olime linnast pubist koju tulnud ning heitsime koos magama. Keset ööd ärkan üles ning avastan, et mu elukaaslane on kadunud, ent ma kuulen norskamist.

Esimese asjana kontrollin tualetti, et vahest on potile magama jäänud, aga ei olnud seal, ent norskamist oli endiselt kuulda. Kiikasin elutuppa, ent seal kostus norskamine vaiksemalt. Uuesti tubade vahelisse koridori astudes oli kuulda norskamist ning seekord suutsin ma ka kindlaks määrata suuna — tagatuba.

Tuppa astudes leidsin elukaaslase lebamas ühelt kott-toolilt. Ta püüdis teist kott-tooli omale tekiks peale tirida, ent see ei näinud hästi õnnestuvat. Keerutas seda ühelt küljele. Seda oli suhteliselt koomiline vaadata.

Loomulikult äratasin ta üles ning vedasin ta voodisse tagasi. Järgmisel hommikul uurisin, et mis juhtus, miks ta nende kott-toolidega kakles. Kui ta tavaliselt selliseid öiseid veidraid seiklusi omaks ei tunnista, siis seekord suutis ta ähmaselt mäletada kaklust kott-tooliga.

Tahad võita kasti Angry Birdsi karastusjooki? Vaata SIIA!