RAJUD FOTOD: Hellfest - maapealne metal -sõprade põrgu Prantsusmaal
Kui maapeal on olemas põrgu, siis on selleks kohaks Clissoni lähedal Prantsusmaal toimuv Hellfest - raskemuusika festival, mida juuni eelviimasel nädalavahetusel külastas 112 000 fänni. Kolm päeva headbangimist ja moshpiti 160 tipp metal-bändi saatel.
Hellfest on tõeline raskemuusika austajate meka, sest selliseid bändide nimekirju pole viimastel aastatel ühelgi konkureerival festivalil ette näidata olnud.
2013 festivali peaesinejateks olid Def Leppard, Kiss, ZZ Top ja Volbeat. Neid täiendasid mitte vähem tuntud Whitesnake, Stonesour, Twisted Sister, Korn, Danzig, Morbid Angel, God Seed, Immortal, Neurosis, Ghost ning mitmed teised. Kas üks festival saab veel paremaks minna?
Kokku oli festivalil kuus põhilava ja üks lisalava unetutele tantsulõvidele. Kahele pealavale lisaks Warzone, kus esinesid peamiselt punkbändid. Black metal bändid ajasid oma tumedaid asju The Temple nimelisel laval, death metal kostus peamiselt The Altar lavalt ning The Valley lava selgroog koosnes stoner, post, sludge metal jt stiili mängivatest puntidest.
Esimese päeva peaesineja Def Leppard tegi kõik nagu peab. Mängis ära hitid, pakkus korralikku showd, aga rahvast päris kaasa siiski ei saanud. Peaesineja kohta suhteliselt hõre publik ja vähe näpuviskajaid. Avapäeva suure pettumuse valmistas ka Europe, sest kuigi "The Final Countdown" tuli ära ja eelmise aasta plaatki on täitsa kobe, siis laval on sellel bändil toss ikka üsna väljas.
Esimese päeva nael oli Matt Pike ja Sleep. Suurima möllu tõmbas käima vanameister Dee Snider ja Twisted Sister. Dee energia paistab olevat lõputu, juuksepahmakas sama kohev kui tippaegadel, ainult meigist on mees loobunud.
Teise päeva peaesinejate kohta võib öelda, et pilti veel kuidagi oli, aga heli mitte. Nimelt oli plats Kissi ja ZZ Topi ajal nii puupüsti rahvast täis ja tagaridades ei kannatanud heli kriitikat. Laval toimuvat sai õnneks jälgida paigaldatud lisaekraanilt. Accept läks kindla peale ning täitis set'i suuresti oma vanade Udo-aegsete hittidega. Tõeline saksa kvaliteet.
Vanameistrid Coal Chamber ja Krokus tegid oma osa eeskujulikult ära, samuti doom metali meistrid kollektiivist Candlemass. Eestlastele juba tavapärane Fintroll paistis Hellfestil väga hästi silma ja pani muidu black metali fännide poolt vallutatud The Temple'i lavaesise kõige pöörasemalt tantsu vihtuma. Hmm, Metsatöll oleks sama suutnud ju?
Puhast kulda tuli teisel päeval The Valley lavalt, kus esinesid Cult Of Luna, Manilla Road, Red Fang, Karma To Burn, Witchcraft, Uncle Acid And The Deadbeats jt.
Kolmas päev andis fännidele natuke armu. Rohkem kohalikke ja vähemtuntud bände. Kui Volbeati, Danzigit, Ghosti ja The Toy Dollsi saab armu andmiseks pidada? Volbeat tegi seda, mida oskab. Hullutas rahvast metali, kantri ja rock'n'rolli seguga, nii et kõik lõid tantsu. Paljude jaoks oli aga päeva ning festivali naelaks Euroopas harva kontserte andev Danzig. Palju on räägitud kuidas selle mehe kontserdid sõltuvad hetketujudest. Õnneks oli sel päeval The Elvis Of Metal mehel hea tuju, aga oli ka põhjust, sest oli ta sünnipäev.
Lavalt kostsid Danzigi enda lugude paremik läbi aastate ning mis kõige magusam, rohkelt ka Misfitsi aegseid hitte - "Astro Zombies", "Last Caress" ning näiteks "Die Die My Darlin". Õnneks olid prantslased The Valley telgi korralikult maa külge kinnitanud.
Kolmanda päeva üllatajateks võib pidada endise Metallica bassimehe Jason Newstedi uue pundi energilist etteastet ja My Sleeping Karma esinemist. Newsted käsitles publiku ülima professionaalsusega ning lõputrikiks tehtud Metallica Whiplashiga võideti kõigi südamed. Hommikune, tegelikult lõunaaegne, post-metalit viljeleva My Sleeping Karma etteaste lõppes selliste ovatsioonidega, et bändimeestel endil tuli pisar silma. Ja muidugi ei saa kolmandas päevast ära unustada punk-legende Buzzcocks ja The Toy Dolls...
Tänu Hellfesti kiirelt kasvavale populaarsusele on muudetud asukohta, aga tänavuse festivali kohta võib juba jälle öelda, et põrgu on täis saanud. Hoolimata kiirest kasvust on Hellfest külastajate poolest siiski suhteliselt Prantsusmaa-keskne ja üllatus-üllatus, inglise keelega jäi kohati ikka päris hätta kohe. Üldse on kogu korraldus selline prantslaslikult vaba kulgemisega. Festivaliplatsi ääremaid, tegelikult kõigi seinaäärseid, kattev rendiõlle räige lehk oli selge märk, et tualettide paigutus ja arvukus jättis kõvasti soovida (nüüd on kohustuslik tualettide virisemine ka tehtud!). Teisalt on prantslased ühed paganama edevad tegelased. Seda oli näha nii fännide riietusstiili kui kohapealsete atraktsioonide disaini poolest. Ei tea üheltki festivalilt nii müstiliselt õdusat puhkeala, kui seda oli Hellfesti Kingdom Of Muscadet.
2014. aasta Hellfest toimub 20.-22. juunil ning peaesinejateks sahistatakse foorumites selliseid nimesid nagu Tool, NIN ja Rammstein.
Muide, guugeldades leiab ka sellise muusikafestivali nagu Heavenfest, kuid see jäi sel aastal ära. Kõik olid põrgus!
