Šarmantne Willy Moon: olen alati teistsugune olnud, natuke vist heidik

Ilmselt stiilseim Positivuse esineja sel aastal on Uus-Meremaalt pärit Willy Moon, kes on oma lugudega kiirelt austajaid ja tuntust kogunud. 26. mail õnnestus meil temaga telefoni teel vestelda – tal oli vaba hetk lendude vahel ühest maailma otsast teise.

Kus sa hetkel oled, kas kodus Londonis?
Jah, Londonis, aga olen lennujaamas. Poole tunni pärast väljub mu lend Põhja-Ameerikasse, kus alustan homme oma USA ja Kanada tuuri.

Tahtsingi selle kohta küsida – olid just Uus-Meremaal, nüüd juba Londonis ning homme esined Vancouver’is. Kas see kõik ei pane sind hommikuti ärgates tundma, et sul pole õrna aimugi, kus asud?
Jah, tegelikult tunnen üsna tihti nii, aga see on lahe! Olen tahtnud seda lapsepõlvest peale teha – elada elu, kus ma kunagi ei tea, mis järgmisel päeval juhtub või kus ma paari päeva pärast olen. Minu jaoks on see väga meeldiv ja teeb elu põnevaks, sest kõige rohkem kardan igal hommikul samas voodis ärkamist ja sama igava päeva uuesti läbi elamist.

Kuidas väldid seesugust rutiini Londonis olles ja kas sa üldse suudad oma vabu päevi nautida?
Kuidas ma väldin igavust... Hmm, hea küsimus! Ma loon muusikat, kirjutan midagi uut või vähemalt mängin pilli. See hoiab mu loomingulisena ja nii väldin ma rutiini.

Oled viimastel aastatel pea igas maailmanurgas esinenud. Kus sa ennast kõige paremini tunned?
Koht meeldib mulle, kui tunnen seal head energiat. Asukoht ise ei olegi niivõrd oluline. Mõne koha külastamine ei ole sama, mis minna stuudiosse – need on kõikjal ühesugused. Reisimine ühest kohast teise, kontserdilt kontserdile – see kõik on erinev, igal kohal on oma energia. Mulle meeldib, kui inimesed on avatud, ükskõik, kus see on.

Kuidas oli pärast mitut aastat Uus-Meremaale tagasi minna?
Tore oli, aga natuke veider ka. Külastada Uus-Meremaad muusikuna ja anda seal kontserte oli unistus, mis nüüd täitus. Oli kuidagi kummaline olla tagasi, tunnetada oma juuri, olla jälle osake sellest kõigest. Muljeid on nii palju, et ma ei ole suutnud kõike veel endale selgeks teha.
Olin positiivselt üllatunud, kui selgus, kui paljud inimesed teadsid, mida ma teen... ja kui paljudele see meeldis! Teadsin küll, et mu album oli seal 3. kohal, aga ma ei osanud midagi sellist oodata. Paljud tundsid mu ära, mind kutsuti erinevatele üritustele – fantastiline tunne!

Kui keeruline on Uus-Meremaalasel murda läbi UK-s ja USA-s? Kas rahvus on oluline või ei huvita see Londonis tegelikult kedagi?
See tee on ikka veidi teistsugune, kui sa ei ole kohalik. Pead rohkem tööd tegema, vaeva nägema ja olema väljapaistvam. Aga see ei ole minu jaoks raske, olen alati teistsugune olnud – natuke vist heidik.

See seletab su huvitavat stiili.
Kahtlemata.

Kui olulised on sinu jaoks visuaalsed aspektid?
Väga,väga olulised. Pean alati iga väiksematki detaili silmas, sest ma usun, et laval ei ole ebaolulisi asju. See oleks publiku suhtes ebaviisakas, kui tuleksin lavale suvalistes riietes ja ei hoolitseks enda eest. Keegi ei taha näha muusikut lihtsalt seismas ja pilli käes hoidmas. Inimesi huvitab see, kuidas nad tegutsevad, millised välja näevad ja mis sõnumit püüavad selle kõigega edastada.

Kuidas sündis sinu stiil? Kas oled sedasi riides käinud alates Londonisse kolimisest?
Ei, mul on elu jooksul palju erinevaid stiile olnud ja olen drastiliselt muutunud. Ma lihtsalt jõudsin punkti, kus ei tundnud ennast enam hästi, mul oli raske täiskasvanute maailmas kohta leida ja mu stiil pidi muutuma, et suudaksin leida harmoonia iseeneses.

Mis on peamine põhjus, miks teed seda, mida teed?
Ma arvan, et ma tahan tunda, et olen elus midagi ära teinud. Mida kasulikku. Et aeg, mis mulle siin on antud, on täielikult ära kasutatud, tehes kõike, milleks võimeline olen. Ma arvan, et see on ainus põhjus, miks üldse elada – midagi saavutada, keegi olla.

Kuulates su albumit leidsin sealt paljude erinevate žanride mõjutusi. Millised on su muusikalised juured?
Ma lihtsalt armastan muusikat, igasugust muusikat. Iga žanr pakub midagi, mis on minu jaoks lähedane ja meeldiv. Albumit tehes tahtsin leida viisi kombineerimaks kõiki žanre, et näidata kuulajaile ilusaid aspekte, mida nad veel näinud ja kuulnud ei ole. Kui rääkida konkreetsetest artistidest, siis kõik algas Buddy Holly’st. Siis saingi aru, et võin teha kõike, mida tahan! Hakkasin aru saama asjadest, mida muusika juures armastan ja leidsin viise, kuidas seda armastust väljendada. Isegi nüüd tema lugusid kuulates olen väga põnevil, sest see on midagi erilist!

Kas kaasaegne muusika tekitab sinus samasuguseid tundeid?
Mõnikord. Lihtsam on kiinduda muusikasse minevikust, sest siis on rohkem valikuid. Seda on lihtsam mõista. Tänapäeval ilmub nii palju erinevaid albumeid, et raske on järge pidada. Ma ei kuula kõike, mis on saadaval, kuulan vaid seda, mis mulle meeldib ja millel on kõrge kvaliteet. Tänapäevase muusikaga on see erinev – hea kvaliteediga häid albumeid otsides kulub palju aega, aga seda mul eriti ei ole.

Su laulud on üsna lühikesed ja otsekohesed. Kuidas väldid kiusatust neid pikemaks venitada?
Jaa, ma püüan seda vältida, sest ma arvan, et on oluline end kiirelt ja lihtsalt väljendada. Siis saab seda kohe enesesse võtta. Ma vihkan aja raiskamist, nii et isegi kui ma teen midagi pikemat, siis lõikan selle lühemaks, et midagi üleliigset ei oleks.

Mida peaksid Positivus festivali külastajad sinu kontserdilt ootama?
Ma arvan, et kui inimesed tõesti tahavad teada, mida oodata, peaksid nad YouTube’ist mõne mu kontserdi üles otsima ja vaatama siis, kas see on midagi neile. Või veel parem – tulge kohale ja otsustage ise. Siis on näha, kes ja milleks võimeline ma olen!

Willy Moon esineb Positivusel 20. juulil kell 17.15.