Meenutus: täna saanuks halvatud tüdruk Kätlin Pillai 21aastaseks
Delfi ja meie lugejad olid Kätlini sõbrad. 3aastaselt autoõnnetuse tagajärjel igavesti voodisse aheldatud tüdrukut toetasid sajad suure südamega lugejad - nii hea sõnaga kui ka rahaliselt. Kätlinil nappis nii sõpru kui ka majanduslikku kindlust. Tema parimaks sõbraks oli ema Leila ja haiglas veedetud lõputuid üksildasi tunde aitas leevendada internet.
Lauljatar Hannah oli üks neid, kes Kätlinit tundis ja toetas. Ta meenutas: "Kohtusime Kätlin Pillai ja tema ema Leilaga aastaid tagasi, mil käisin teda haiglas vaatamas. Peale seda kutsusin ta kontserdile ja veetsime koos aega Tallinnas. Meie vestlustest on jäänud hinge väga suur jälg. Nii Kätust, kuid ka tema emast."
Kätlini suurim unistus oli saada terveks. Teades, et seda ei juhtu, piirdus ta väiksemate unistustega. Elanud kogu elu Tartus, soovis ta väga tulla Tallinnasse ja näha merd. Kui Kätlini väsimatu ema kord tütre Tallinnasse tõi ja nad mere äärde jõudsid, oli see mõlemale pisaraterohke hetk. Kätlin oli ja on jätkuvalt suurepärane näide inimesest, kes suutis väikestes asjadest suurt rõõmu tunda. Sõbrad teadsid unepealt, et Kätu armastas Rafaello komme ragistada ja nautis külma sidruniteed. Vanilla Ninja tippajal organiseerisid sõbrad talle haiglasse ansambli esinemise - bänd tuli kohale, Kätule lauldi, räägiti juttu ja autogrammid soojade soovidega jõudsid plakatile. Kuid kõige suurem rõõm oli Kätule tema ema kohalolek.
Viimased aastad olid Kätlinile kõige raskemad. Kui lastehaigla lubas ema Leilal olla öösel Kätlini juures, siis Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliinik ei tulnud Kätlini soovile vastu. Tüdruk, kes sõltus täielikult oma emast ja tema kohalolekust ning magas rahulikult tänu sellele, et ema oli haiglas tema juures, oli uude haiglasse kolides sageli öösiti üleval ja suures ärevuses. Ta ütles, et kardab olla üksi ja tunneb emast puudust. Ta kirjutas murest oma blogis, kuid talle ei tuldud vastu.
Tänavu 10. jaanuaril oli Kätlini tervislik seisund väga kriitiline, tüdruku pulss oli vaid 30, kehatemperatuur oli 32 ja vereülekanded enam ei aidanud. Kätlin suikus igavesse unne 11. jaanuaril.Kätlin oli haruldane tüdruk, kes ei kurtnud mitte kunagi ja kui talt küsiti, kuidas läheb, vastas ta aastast aastasse ikka samamoodi: "Pole viga." Oma leplikkusega ning oskusega tunda rõõmu väikestest asjadest, võiks Kätlin olla eeskujuks paljudele.
