Kontrollimaks, kas haisusüüdistustel ka tõsi taga, otsustasime sooritada kontrollostu. Tegime selle Loksa linna Grossi poest. Enne avamist veendusime, et karastusjoogi realiseerimiskuupäev poleks ületatud: 03.01.2014. Kõik tundus korras olevat. Keerasume kolme tunnistaja juuresolekul korgi maha ja veendusime nüüd isiklikult, et aroom, mis pudelist ninasõõrmeisse tungis, oli kõike muud kui meeldiv. „Jube!“ kommenteeris testgruppi kuulunud Kaspar. Ka teised degusteerijad olid paha haisu suhtes ühel meelel. „Solgihais mis solgihais!“

Tootega võib olla probleeme

Milles siis asi? AS Värska Vesi kvaliteedijuht Piret Jõgeva ütleb, et kuna suvi on olnud palav ja kauplused väga soojad, võib selle tootega olla probleeme tekkinud. „Seto kalja puhul on tegemist kääritatud kaljaga, mis on valmistatud ilma konservantideta. Seega on säilitamise tingimused väga olulised,“ teatab naine ning palub tutvuda etiketil oleva tekstiga. Seal seisab, et kalja tuleb säilitada temperatuuril +2...+20 kraadi.

Kivi kaupmeeste kapsaaeda?

Grossi kaupluseid haldava ASi OG Elektra sisekontrolli osakonna kordinaatori Elen Bikejevi jutust tuleb välja, et nemad pole midagi valesti teinud. „Ajavahemikus 01.05-11.08.2013 oleme toodet Seto Kali (1,5l) müünud 3623 pudelit. Ühtegi kaebust nimetatud toote kohta pole seni olnud. Kontrollisime kaupluse temperatuuri ja see vastas nõuetele (+2...+20 kraadi).“
Ka Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna büroojuhataja Tiina Mällo sõnul pole siiani keegi Seto Kalja kvaliteedi üle nurisenud. „Kui teil on kahtlusi, helistage meie vihjetelefonile ning asja hakatakse uurima!“

Valmistatud EU-s, aga kus siis?

Kaljasõber Tõnis, kes Nellit esimesena haisvast kaljast teavitas, teab rääkida, et alguses oli Seto Kali väga hea maitsega. „Arvasin, et olen leidnud endale uue lemmiku. Vara rõõmustasin!“ Alles siis kui mees oli kaks korda järjest solgikalja otsa komistanud, pidas ta vajalikuks lugeda teksti pudeli tagaküljel.

 „Tahtsin teada, kes seda jama kokku keedab!“ Tõnise kahtlused said kinnitust: Seto Kali polegi eesti toode. „Etiketil seisis sulaselges emakeeles, et toodetud EU-s ASi Värska Vesi tellimusel. Kurat, hinge tegi nii täis. Euroopa Liit on ju suur ja lai! Rumeenia on ju ka EU-s aga seal aetakse ratsahobustest vorsti!“

ASi Värska Vesi kvaliteedijuht Seto Kalja tootjamaast saladust ei tee. „Jooki valmistatakse meie retsepti alusel Lätis,“ ütleb Piret Jõgeva. Seda infot kuuldes sajatab Tõnis, et seda ta arvaski. „Mis kuramuse Seto Kali!? Kirjutagu siis kohe, et Seto Nali! Tagaküljele pangu aga, et sitalõhnalise karastusjoogi on valmistanud meie lõunanaabrid lätlased!“ pahandab kaljasõber.

Toimetus pöördus ka järelpärimisega Tarbijekaitseameti poole. Toome ära sealt saadud vastuse:

Vastuseks küsimusele märgistuse kohta:
Toidu märgistusel tuleb esitada päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada. Eksitamisvõimaluse hindamisel tuleb arvestada kogu pakendi märgistust, sealhulgas ka kaubamärke, logosid ja pilte. Seetõttu peab päritolumaa esitama juhul, kui pakend tervikuna võib jätta vale ettekujutuse toidu tegelikust päritolust. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Päritolu märgistuseks piisab päritolumaa nimest või üldiselt tuntud riiginime lühendist või päritolupiirkonnast.

Kuna Seto Kalja puhul viitab kõik Eesti tootele (kaubanimi Seto Kali, toodetud Eesti ettevõtte Värska Vesi tellimusel), aga toote märgistusel on kirjas "toodetud EU-s", siis oleks korrektne esitada tootel täpne päritolumaa. Näiteks kui kali on toodetud Lätis, siis peaks olema toote märgistusel "toodetud Lätis AS-i Värska Vesi tellimusel". Seega praegusel juhul on tegemist tarbija eksitamisega.

ugupidamisega
Kadri Paul
Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakond