Kuid okei, kui rääkida mu eredaimast suvemälestusest, siis see ongi kogu see suvi. Nagu kõik need inimesed ja need toredad hetked täis naeru ongi minujaoks kõik see mida ma vajan, et olla õnnelik. Sel suvel on mu elu teinud kannapöörde ja ausalt kõik need toredad ja hoolivad uued sõbrad on kõik mida ma vajan. Ma tahan seda suve mäletada veel pikka aega. Ma lihtsalt armastan seda suve.


Ühel õhtul kui sõbranna minu juurde tuli teisest Eesti otsast siis oli vaja õhtul välja minna olime sõpradega koos ning mulle isa helistas aga kuna mulle ei meeldi kunagi teiste ees telefoniga rääkida siis lahkusin seltskonnast, et telefoniga rääkida.

Kohas, kus me olime, olid pingid reas nagu kinos - läksid järjest trepina üles. Jooksin mööda pinke üles ja lõppu jõudes oli seal taimedega kaetud osa. Sealt läbi joostes ei märganud ma, et ühes kohas suur auk oli.

Olin just kõnele vastamas ja kukkusin auku. Lõpetasin kõriauguni murus. Pärast sõbranna küsis, et kas tegin murus loodusuuringuid või. Just selliste vahejuhtumite pärast mulle suvi meeldiski!