2010. aastal kinodesse jõudnud film "Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras" oli tore seiklusfilm, mida mina isiklikult väga nautisin, aga siis avastasin ma ka enda jaoks samanimelised raamatud.

Minu jaoks on "Percy Jacksoni" sarja lugemine midagi erilist. Nende raamatutega on seotud väga palju emotsioone, ma olen koos tegelastega käinud Allmaailmas otsimas Zeusi kadunud piksenoolt, viinud selle tagasi Olümposele, seilanud koos surnud Konföderatsiooni sõduritega Koletiste merre, tegelastega ühiseid emotsioone tundnud jne. Olles lugenud kõiki "Percy Jacksoni" raamatuid vähemalt viis korda, tunnen alati samu emotsioone. Isegi viiendal lugemisel on raamat sama põnev nagu esimesel korral.

Aga kui lõpuks filmist rääkida, siis on tegu küllaltki kerge linateosega, mis on eelkõige sihitud noorematele vaatajatele, kes seda kindlasti ka väga naudivad.

Lugu on ok, aga see, mis raamatus tundus värske ja põnev, on siin hoopis vana, väsinud ja kergesti unustatav. Taaskord on kahju raisatud potentsiaalist, sest filmitegijatel on käes suurepärane, huvitavate tegelaste, põnevate seikluste ja väga laia mütoloogiaga kirjandusteos ning nad kasutavad vaid killukest sellest mütoloogiast, tegelastele ei ole praktiliselt üldse tähelepanu pööratud ja seiklust on minimaalselt.

Ei! Kuri titaan Kronos ei ärganud teise osa lõpus üles, kohe kindlasti ei teinud ta seda maha jäetud lõbustuspargis ja kohe kindlasti ei olnud ta mitmekümne meetri kõrgune, pooleldi hõõguv, lendavatest tükkidest koosnev koletis, kes inimesi sõi.

See on vaid üks paljudest detailidest, millega stsenarist on mööda pannud. Terve film on täis väikeseid vigu, mida tavaline vaataja ei märka, aga mis minule kui fännile rahu ei anna.

Logan Lerman kehastab taaskord Percy Jacksonit ning tema näitlejatöö on täiesti ok, aga Percy ise on siin kirjutatud väga igavaks. Teda kui tegelast on küll püütud arendada, aga ta jääb ikkagi väga tuimaks. Percy huumorisoon ning raamatutes leiduv eneseiroonia on ära kaotatud.

Ülejäänud tegelaste osas on tehtud võrdlemisi halb näitlejate valik ning tegelased ise ei ole need, kes nad peaksid olema. Näiteks Percy parim sõber Annabeth, Ateena tütar peaks olema tark, iseseisev ja oskama nuga käsitseda. Siin on tema ainsateks oskusteks pidevalt tagumiku peale kukkuda ja hädaldada.

Suurim probleem tegelaste puhul on see, et näitlejad, kes neid kehastavad on liiga vanad. Näitlejad on umbkaudu 20-30-aastased, samas kui nad peaksid mängima 12-15-aastasi lapsi.

Minu nurisemist ei tasu liiga tõsiselt võtta, sest kõik välja toodud probleemid on olulised minu kui raamatufänni jaoks. Tavalise kinoskäija või kellegi jaoks, kes otsib lihtsalt toredat meelelahutust, on tegu igati vaadatava filmiga.