Mida tasub teada enne õppelaenu võtmist?
Teiseks: laenu tagasimaksmisega tuleb algust teha hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist.
Seega võiks mõelda, kas õppelaenu läheb õpingutega seotud kulude katteks hädasti vaja või saaksid ka ilma hakkama. Alustuseks arvuta, kui palju kulusid sul eesootaval õppeaastal ees võiks olla ning kas saad loota vanemate toele, enda teenistusele, stipendiumile vmt. Kulusid ja tulusid aitab analüüsida eelarve koostamine, mida võid teha näiteks veebipõhise eelarve vormi „Minu raha“ abil.
Kui selgub, et lisaraha läheb siiski vaja, arvuta vajaminev summa välja. Tasub teada, et kuigi sel õppeaastal on õppelaenu maksimaalne summa 1920 eurot ning intress 5% aastas laenujäägilt, ei ole kellelgi kohustust maksimaalset summat võtta.
Miks mitte võtta maksimumi?
Näiteks bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning kui võtad igal aastal maksimumsummas õppelaenu, on sul õpingute lõpuks 5760 euro suurune laen, lisaks intressid. See on üsna suur summa ning võib takistada sinu muid tulevikuplaane. Näiteks kui tahad eluasemelaenu võtta või autot liisida, arvestatakse õppelaen sinu kohustuste hulka ning selle võrra on tulevane laenusumma kodu või auto soetamiseks väiksem.
Veel tasub teada, et kuigi mõned pangad pakuvad õppelaenu lepingu sõlmijale võimalust teha avaldusel linnuke kasti „Soovin järgmise aasta laenusummat automaatselt kontole“, ei maksa seda võimalust kasutada. Hinda iga kooliaasta alguses uuesti oma rahalist olukorda ning kaalu, kas ja kui suures summas sa seekord õppelaenu vajaksid.
Kui sa oled eelmisel aastal võtnud laenu sellistel tingimustel, et uuel õppeaastal laekub uus laen automaatselt sinu kontole, kuid sa seda enam ei soovi, siis loobumiseks tuleb täita taotlus septembri esimestel nädalatel. Millal täpselt, saad teada pangast, kust laenu võtsid.
Käendades vastutad sõbra laenu eest
Õppelaenu saamiseks on sul vaja kas kahe eraisiku käendust või Eestis asuva kinnisvara tagatist. Kui oled sõbra õppelaenu käendaja, pead arvestama, et kui sõber mingil põhjusel laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb seda teha käendajal ehk sinul.
Miks? Sest laenuvõtjal ja käendajal on panga ees solidaarne vastutus. Kusjuures on ka võimalik olukord, kus pank pöördub võlanõudega kõigepealt sinu kui käendaja poole, mitte ei püüa esialgu võlgnikult võlga kätte saada. Loe käenduse kohta lähemalt siit.
Kindlasti tuleb leping – nii õppelaenu leping kui käendusleping – enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugeda ning kui midagi jääb selgusetuks, pangatöötajalt küsida.
Neli fakti õppelaenu kohta
- Taotlemine. Õppelaenu saad taotleda siis, kui õpid Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Samuti siis, kui õpid välisriigi samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. Su õpingud peavad õppekava järgi kestma vähemalt kuus kuud. Kui õpid kõrgkoolis osakoormusega või põhikooli lõpetanuna kutsekoolis, siis sa õppelaenu võtta ei saa. Samuti ei saa õppelaenu akadeemilisel puhkusel olles. Loe lähemalt siit.
- Summa ja intress. Õppelaenu maksimaalne summa on 2013/2014 õppeaastal 1920 eurot ja intress 5% aastas laenujäägilt. Neile, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kuud, antakse õppelaenu kõige rohkem poole maksimaalmäära ulatuses ehk 960 eurot.
- Tagatis. Õppelaenu taotlejal on vaja kas kahe dokumentaalselt tõestatava sissetulekuga eraisiku käendusi (st pank sõlmib nendega käenduslepingu) või seatakse hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale.
- Tagasimaksmine. Laenu pead tagasi maksma hakkama hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist ning laenusumma koos intressidega tagasi maksmiseks on sul aega kaks korda nii palju kui pikk on olnud sinu õppekava järgne õpiaeg. Kui su õpingud katkevad, tuleb laenu tagasimaksmist alustada hiljemalt 12 kuud pärast koolist lahkumist, kuid tagasi maksta tuleb kiiremini ehk pooleteistkordse nominaalse õppeaja jooksul. Loe lähemalt siit.
