Tudeng: Enne trolli minekut täitsime heeliumiga suure kimbu õhupalle, mis palju tähelepanu pälvisid

Kolmapäeval meenutas Eesti sügis pigem juba talve, tuul lõikas väga teravalt. Sellegipoolest ei heidutanud see meid, tudengeid seadmast sammud Keemia bussipeatusesse, et sealt tipikatega üheskoos liituda teiste ülikoolide tudengitega Raekoja platsil. Kui algul arvasin, et kohale tuleb meeletult suur mass tudengeid ja ma ei saanud algul päris hästi arugi, et kuidas me kõik peaksime teiste reisijatega koos trolli ära mahtuma, siis kohapeal selgus hoopis teine reaalsus. Tudengite osavõtt oli üsna tagasihoidlik, pisike pettumus. See-eest oli aga esindatud TTÜ igavene tudeng Julius.

Enne trolli minekut täitsime heeliumiga suure kimbu õhupalle, mis palju tähelepanu pälvisid. Juba bussijaamas alustasime õhupallide ja sõnade jagamist öölaulupeoks. Kaasreisijate pilgud trollis, kes seda meeletut õhupallide kogust nägid, olid isegi koomilised. 

Parimimaks külmarohuks olid tantsusammud. Nendega sai algust tehtud juba trollis ja siis veel Reakoja platsil, terve rongkäigu aja ja lõpuks ka veel öölaulupeol. Rongkäik oli elamus! Tipikad rongkäigu eesotsas, marssimise asemel tantsiti, hüpeldi ja treenitud said ka käelihased möödujatele lehvitades. See tunne, kui ühe sõidurea liiklus suletakse ajutiselt, et meie, tudengid saaksime tervitada Tallinna kodanike rongkäiguga, oli meeliülendav.

Vabaduse väljakul ootas meid ees öölalupidu koos Ivo Linnaga. Nagu ikka, hõivasime ka seekord esirea. Algul sai häälepaelad proovile pandud ülikoolide vahel, kes suudab oma ülikooli kaugemale kostuma panna. Meie seekord natukene tagasihoidlikku koosseisu vaadates esindasime oma ülikooli väga jõuliselt. Lauludega sai alustatud juba enne ametliku öölaulupeo algust. Külg külje kõrval õõtsudes ja käest kinni hoides jäi eriti võimsalt meelde laulu „Laul põhjamaast“ esitus.

Kõik sujus ja lõpuks hakkas lausa palav. Üldine mulje minu esimesest tudengipäevade öölaulupeost oli igati positiivne. Üldse hakkas väga vähe silma alkoholiga liialdanud kodanikke, ja neidki leidus vaid pärast laulupeo ametlikku lõppu.

Mida ma arvan oma elu esimestest Tallinna Tudengite Sügispäevadest? Meeletult palju põnevaid pakkumisi ja üritusi, kuhu igale poole kahjuks ise ei jõua. Eraldi tahaks esile tuua oma juhendajat selles kuuajalises blogimise projektis, Daisy Inslermanni. Aitäh sulle selle põneva pakkumise eest ja igakülgse abi ning juhendamise eest, mul oli tõesti põnev ja loodan, et lugejatel veel põnevam.

Veel tahaks kiita sellist ettevõtmist nagu Ärivisioon „Väärtused äris 21. sajandil“. Nii palju inspireerivaid mõtteid, kuidas ise oma elu juhtida ning kuidas panna enda kasuks tööle oma kirg ja hobi, nii tekivad ka väärtused, millest enamasti saab inimese südametunnistus. Järjekordne imestus oli näha, et kohale oli tulnud üpris vähe inimesi. Sain järjekordselt kinnitust, et need, kes on piisavalt julged unistamaks, et suudavad midagi muuta, ongi need, kes seda ka teevad. Üks kindel asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub ja muutused toetavad inimese arengut.

Päikest ja energiat mulle ja ka teistele tudengitele eelolevateks sombusteks sügisilmadeks. Ja kui tunned, et enam ei jõua, siis astu läbi tudengikohvikust Pööning. Sealsetest inimestest kiirgav positiivsus ja energia on nii mõnusad. Mustamäe oma päike, Pööning.