PÖFF soovitab: 3 ajaloolise maiguga filmi
1. Roll (rež. Konstantin Lopushanskiy / Valgevene, Venemaa, Soome, Saksamaa)
Eelmise sajandi esimeste helifilmide vaimus tehtud „Roll“ kuulub tänavuse PÖFFi rahvusvahelise võistlusprogrammi EurAsia valikusse. Suurepärase mustvalge loo varjus rullub vaataja silme ette stiilipuhas vene kultuurielu.
„Roll” on lugu geniaalsest näitlejast, kes on otsustanud mängida oma elu suurima rolli. Mängida olude tahtel kedagi teist (või siiski iseennast?). Mõistagi ei saanud see lõppeda kuidagi teisiti, kui paljudele teistele vene kuulsustele nagu näiteks Mandelshtaimile, Pasternakile või Gumiljovile. Teisisõnu öeldes, surmaga. „Roll” on äärmiselt huvitav nii sisulis-filosoofilisest küljest kui ka esteetilistelt lahendustelt. Ometi ei ole ta samal ajal kindlasti mitte lineaarne.
Filmi režissöörile Konstantin Lopushanskiyle tõi maailmakuulsuse 1986. aastal linastunud film „Surnud mehe kirjad”. Ajaloohuviline PÖFFipublik teab teda aga Strugatskite järgi vändatud ulmefilmi „Inetud luiged” (2006) järgi.
2. Violette (rež. Martin Provost / Prantsusmaa, Belgia)
Üdini prantslasliku filmi „Violette“ (programmist Panoraam) võiks võtta kokku sõnapaariga: hingevanglast hingevabaduseni. See on elulooline film prantsuse novellistist Violette Leducist, kelle teosed olid sõjajärgsel Prantsumaal sensatsioonilised ja provokatiivsed.
Filmi keskteljeks on Violette suhe kirjastaja Simeone de Beauvoiriga. Armastusest segi aetud pead ei ole raske veenda ka oma hingeliselt üksildase elu ning isiklike muserduste paberile panemiseks. Lugu rullub vaataja ees lahti kuues osas. Neist igaüks kannab peaosalise elus olulist mõju avaldanud inimese nime. Kuivõrd tegu on prantsuse filmiga, ei puudu mõistagi ka armastuse teema.
Meie balletiartistil ja laineid murdnud lavastajal Ülo Vilimaal oli kunagi samateemaline näitus. Ta hakkas pintsliga lõuendil moderntantsu tantsima, et hing taas vabaks saaks. „Violette“ on lugu naisest, kes püüdleb isikliku vabaduse poole ja kellest saab kirjanik.
3. Võidu nimel (rež. Ron Howard / Suurbritannia, Saksamaa, USA)
Selle 70ndatel toimuva filmi toob PÖFF vaatajateni koostöös Eesti Olümpiakomiteega. Tegu on tõestisündinud looga ühest kõigi aegade vihaseimast duellist, mis Vormel-1 sarjas meistritiitli ning surematuse nimel maha peetud. Erakordne lugu kahest vastandliku iseloomuga legendist.
Aasta oli 1976 ja käes oli ajastu, mil "seks oli ohutu ja võidukihutamine eluohtlik". Vormel-1 piloodid, nende seas elupõletajast playboy James Hunt (Chris Hemsworth) ning kaine ja kalkuleeriv Niki Lauda (Daniel Brühl), istusid iga võidusõidu eel autosse teadmisega, et on olemas 20-protsendine tõenäosus, et nad lõpetavad finišijoone asemel surnukuuris. See on vastasseis, mida mäletatakse tänapäevani. Lisaks meistritiitlile ootas kahe suure vastasseisu võitjat pika ja raske hooaja lõpus aga ka surematus.
Tagasivaates tuleb tänada filmijumalaid, et Hollywoodi stuudiote otsustajad pidasid just selle filmi väntamist riskantseks ideeks ning režissöör Howardi ees rahakotirauad sulgesid. Hollywoodi mõistes ülinäruse summa (40 miljonit dollarit) eest valminud filmi vaadates võib tõdeda, et kõik, mis rahast puudu jäi, tehti tasa leidlikkuse ning talendiga.
