Nelli: Tudengist näitsiku ilus hääl räägib mehed orgasmini
Lilian on tavaline Tallinna tudengineiu, kes loenguvabadel päevadel tööd teeb. Töö aga on natuke ebatavaline, nimelt töötab Lilian erootikatelefonil. „Omapärane kogemus,“ hindab tüdruk öid, mille jooksul mõnikord mituteist meest õnnelikuks saab. „Ma algul suhtusin sellesse ikka päris suure skepsisega, aga nüüd vaatan, et mulle isegi meeldib see värk.“
Ajaliselt mugav töö
Algusest alustades oli nii, et kui Lilian Tallinnasse ülikooli tuli, otsustas ta endale kindlalt äraelamise hõlbustamiseks mõne tööotsa vaadata. „Vanemad küll lahkelt pakuvad, et nad võivad ka toetada, aga kui võimalik, tahaks ikka ise hakkama saada. Teenisin juba keskkooli ajalgi taskuraha ise, hoidsin lapsi ja käisin koristamas. Mu mõlemad vanemad on kõrgharidusega ja õppimise ajal töötanud, ei taha minagi viletsam olla.“ Tööga Tallinnas kitsas pole, avastas tudengipreili kiiresti. Kiirtoiduketid võtavad lahkelt teenindajaks, mitmes pubis oleks öökoristajaks saanud...
„Kõik iseenesest toredad tööd. Muretsesin natuke ainult sellepärast, et kui unevõlg tekib, siis pole eriti mõnus õppida. Noh, ja kui siis üks mu ema tuttav naine juhuslikult linnas vastu tuli ja me kohvikus istusime ja juttu ajasime, ja ta mulle rääkis, mida ta teeb, mõtlesin kohe – bingo! See on mulle hea töö!“
Lilian on valmis varmalt põhjendama: „Esiteks see toimub oma kodus. Arvuti ühendab mulle kõned liinile. See tähendab, et kui on palju kõnesid, tuleb ka rohkem raha kui kuskil burgereid pakkides või põrandaid küürides saaksin. Kui aga on vähe kõnesid, saan segamatult õppida, lugeda või telekat vaadata. Sisuliselt vaba aeg.“ Kõnedega on nii, et ööpäeva jagu on Lilian liinil tüdruk nr 1 – see tähendab, et arvuti suunab kõned esmajoones talle. Seejärel on kaks ööpäeva vaba, soovi korral võib ta end aga ka sel ajal liinile lülitada. Kui selle päeva number ühel on telefon kinni, suunab arvuti kõned edasi. „Meil on normaalne ülemus ka,“ kinnitab Lilian. „Graafiku tegemisel saan päris palju kaasa rääkida, et tööaeg ja kooliaeg teineteist ei segaks.“
Roppude sõnade koolitus
Lilian meenutab, et kõige suurem tõrge oli tal algul selliste sõnade väljaütlemine, mida tavasuhtluses sobimatuks peetakse. „Mõtlesin algul, et piisab sellest, et ma suudan kuulda, kui keegi neid kasutab,“ muigab ta. „Ülemus aga tegi kohe töövestlusel selgeks, et vestluses pean initsiatiivi hoidma mina. Ja mitte ükskõik missugust initsiatiivi, vaid sellist üsna räiget – kindlalt kiirele seksile suunatut. Ja et kui siis mõni mees tahab niisama juttu ajada, tuleb temal seda öelda, mitte mina ei tohi lobisemist välja pakkuda.
Noh, ülemus lasi mul kõnesid kuulata ja korraks tundus mulle, et ei, sellega ma hakkama ei saa. Aga siis otsustasin, et papist plika ma ei ole. Suhtun sellesse nagu lavastusse, teatriringi. Istusin kodus peegli ette maha ja alustasin nende rumalate sõnade ütlemisega. Ühtpidi, teistpidi, lauses... Kõva häälega, käheda sosinaga, sellise häälega, nagu oleks midagi suus... Ja siis helistasin ülemusele ja esinesin nii-öelda näidiskõnega. Noh, ja olingi tööle võetud. Ülemus sai kõvasti naerda – ta oli algul arvanud, et ma olen liiga korralik. Heakene küll, eks ma loomult olengi pigem korralik, aga õppimisvõimeline olen ma ka. Ja sellest loomupärasest korralikkusest on sellise töö puhul isegi kasu, minu roll ja mina ise ei lähe segamini.“
Vahel on raske ka
Liliani sõnul tööd liiga vähe küll ei ole. Suurem kõnede hulk langeb hilistele õhtu- ja varastele öötundidele, vahel kolme-neljani välja. „Päeval on kõnesid suhteliselt vähem, mõni üksik helistab töökabinetist, et vaikselt kuulata, mis mul öelda ja selle rütmis tegutseda. Mõni helistab kodust ka.“
Oma klientidest teab Lilian üsna vähe. „Mõne üksikuga on päris inimlik kontakt, aga enamasti helistatakse siiski kiireks teenuseks. Mis siis ikka, selleks ma seal olengi. Mõni tunneb lusti minu sõimamisest roppude sõnadega... Ega ma ei protesti, sisuliselt teeb siis helistaja tööd ehk räägib juttu, mina aga puhkan ja võtan raha...“ Lilian oletab, et enamik helistajaid on nn uudishimukõned, mõnel kliendil võib erootikaliin olla aga ainus seksuaalsuhe. „Ma arvan, et inimlike probleemide hulk on seal teisel pool liini päris suur, aga ma ei saa midagi muud teha, kui lihtsalt olemas olla.“
Endal emotsionaalselt raske ei ole? „Vahel on,“ ütleb neiu ausalt. „Aga siis, kui kõne otsas, vaatan enda ümber ringi – ma olen ju oma kodus. Minuga pole midagi juhtunud, see kõik oli fantaasia. Vahel võib ju pärast mõnd filmi ka kõhe tunne olla, aga see läheb kiiresti üle.“
Oma tööd kavatseb Lilian jätkata ülikooli lõpuni. „Kui kliente on ja ma firmale sobin, teen seda hea meelega,“ ütleb ta.
