"Üks murdeline hetk minu tegemistes oli see, kui ma lakkasin uskumast kõrvalistesse jõududesse. Sain aru, et saatus on mu enda kätes ja ei saa uskuda külje alla pugevaid pendlimehi," sõnas Kanter ja lisas, et sai aru, et tuleb uskuda vaid iseendasse. "Sain aru, et tuleb need mehed saata kus see ja teine ja võtta ise vastutus. Kui usume, et keegi teine teeb meie eest tulemused, siis nii pole."

Omajagu kokkupuuteid pendlimeestega on tal olnud küll. "Sportlased on kerge saak soolapuhujatele. Kõik tahaksid mingit imet ja natuke rohkem," ütles ta, et tihtipeale saab kontakt alguse erinevatest terviseprobleemidest. "Tavameditsiin kuulutab terveks, aga ise tunned, et ei ole korras. Siis lähedki mujalt abi otsima ja mingil hetkel tundub, et saadki abi, aga sealt tuleb muidki soovitusi," nentis ta.

Kanteri sõnul on olnud juttu koguni kõiksugu needustest ning mänedžer Raul Rebane nägi kõvasti vaeva, et nõidu ja sensitiive temast eemal hoida. "Ega ta sellele ei saa ju kätt ette panna, et kui inimene omakeskis midagi ette võtab, kedagi külastab, seda ei ole võimalik kontrollida. Raul oli ikka see, kes selgitas tagamaid, kui tõeline või ebatõeline nende meeste tegevus on."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena