"Just oma lapselapsele mõeldes ma tahan siin riigis midagi korda saata. Midagi ise ära teha. Kaua me kurat viriseme ja loodame teistele. Ma tahaksin, et mu lapselaps kasvab Eestis suureks ja ütleb mulle, et vanaisa küll on hea, et te seda omal ajal tegite - umbes nii nagu mõtleme meie ajale mil Eesti taasiseseisvus või meie meestele, kes läksid meie riigi eest kunagi sõtta." rääkis Rutiku.

Ta lisas, et ta püüab elada hetkes ja tänases päevas ning mineviku asemel vaatab ta igapäevaselt tulevikku.

"See on kõige olulisem ja annab mulle õnnetunde," märkis ta.