Eesti Laulust välja jäetud Sahlene on solvunud: olen teie riigi jaoks nii palju teinud
Aastal 2002 Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud vitaalne rootslanna Anna Sahlene (37), keda Kaire Vilgats näosaates kümne peale järele tegi, soovis Eesti Laulu konkursist osa võtta, kuid ei saanud, sest konkursil peab nii laul kui ka selle esitaja olema rangelt Eesti artistide muusika.
Oktoobri lõpus korraldati Luksemburgis eurolaulikutele uhke galaõhtu, kus lauljanna rahvusvahelisele Eurovisiooni raadiole antud intervjuus mainis, et ta esindaks lauluvõistlusel pigem Eestit kui Rootsit: "Ma tahaksin esindada Eurovisioonil eestlasi. Ma tahtsin seda teha järgmisel aastal, kuid ma ei saa."
Anna, kelle mänedžer võttis ühendust ERRiga, et Eesti Laulul osaleda, sai sealt ebarahuldava vastuse: "Ma olen solvunud, sest olen selle riigi jaoks nii palju teinud ning leian, et see, et ma osaleda ei saa on ebaaus."
"Mina ei ole ju lihtsalt väljamaalane, sissetungija, vaid aus veteran – mulle võiks ju teha erandi!" kurjustas oktoobris Sahlene ka väljaandele Kroonika.
Kuigi Sahlene on sündinud Rootsis, peab ta end ka eestlaseks.
ETV meelelahutussaadete toimetuse juhataja, Eesti Laulu konkursi ühe eestvedaja Mart Normeti sõnul on võistluse üks aluspõhimõtteid just edendada Eesti oma muusikat: "Kuidas sa seda muudmoodi edendad, kui et annad võimaluse Eesti muusikutele ja laulukirjutajatele – ja see on
ennast viie viimase aasta jooksul õigustanud," seletab Normet. "Me võime seda edaspidi kaaluda, ja võib-olla on see kümne aasta pärast ka vajalik – tuua mujalt värsket verd sisse –, aga praegu tundub ka meil endil olevat püssirohtu küllalt!"
