Kui uurida Everilt, mis temale ühiskonnast viimasel ajal silma jääb, tõdeb naine, et vaatepilt Kristiine keskuses maas lebanud poolikust saiast on midagi nii hirmsat, mida ta pole pikka aega kogenud: "Mitte keegi ei tõstnud seda saia üles, mõni veel lükkas jalaga." Lisaks kirjeldab ta, et väga taunitav on seegi, et ei kuulata ära üksteist: "Kui kahe inimese vahel on dialoog, siis räägitakse teineteisele sisse, selle asemel, et ära kuulata."

Kui Everiga aga rõõmsamatest teemadest rääkida, tõdeb 60. lavajuubelit tähistanud naine, et on kaks asja, mis alati on teda elus kõigest läbi aidanud: huumor ja külm vesi.

Jah, just külm dušš on see, millega daam end tänagi veel halva tuju või stressi korral kostitab, rääkides, et kui tal oli kodus vann, siis pärast etendust polnud paremat rohtu: "Lasin jääkülma vee vanni, siis tükk aega vestlesin selle vanniga ja siis hüppasin kaelani sinna sisse. Kui välja tulin, hõõrusin kareda r'ätikuga ja läksin teki alla. Väga hea uni tuli."