Ükskõik, mida me kellegi kohta ütleme, peitub selle alge meis endas. Need sõnad tulevad meie enda seest. Me teame loendamatul hulgal sõnu, kuid miski meie sees on otsustanud, et nüüd tuleb just need negatiivsed või kurjad sõnad enda seest välja tuua. Mis see on, mis paneb meid seda tegema? See on osa meist, mis pole korras. Me ise pole selle osaga rahul, kuid samas me ei teadvusta seda endale. Meie sisemus peegeldub aga meie sõnades. See tähendab seda, et ilu teeb ilu ja kole koledat. Kui sinu sees on kõik ilus ja positiivne, siis kuidas sa saaksid öelda kellelegi , et ta on kole või ta on rumal? Sa ei saa seda teha, sest sinu seest ei tule selliseid sõnu…

Öeldes kellegi kohta kole, on saabunud taas see hetk, mil tuleb vaadata enda sisse ja leida üles see koht, kust see sõna tuli. Võib-olla on sul madal enesehinnang? Sa arvad kuskil sisimas, et oled kole, ehkki püüad seda mõtet enda eest peita? Ehk on sulle keegi kunagi halvasti öelnud ning see on jäänud sind su alateadvusesse “kummitama”? Võimalusi on miljoneid, kuid kui sa hetkekski võtad aja maha ning püüad mõista, kust ja kuidas see negatiivne sõna su seest tuli, leiad sa vastuse ning oled teinud midagi väga suurt ja võimast. Need mõnes minutid, mis sa enda avastamiseks võtad, muudavad sind ja su elu meeletult. Seda ei annagi sõnadesse panna, aga võid kindel olla, et sa tunned ja saad sellest aru, kuidas kõik su sees ja ümber muutub. 

Kust tulevad aga need ropud sõnad? Mõnel on need ju lausa sidesõnadeks…Taaskord pole inimene endaga mingis osas rahul, kuid seekord on asi tõsisem. Kuskil on mingi osa, mis vajab, et sellega tegeletaks. Sellised osad võivad olla näiteks mõni sõltuvus(alkohol, narkootikumid), mõni suuremat sorti hirm, või see, et ei olda rahul oma eluga. Kindlasti on see roppude sõnade kasutaja kergesti närvi minev või depressiooni all kannatav. Ta võib teiste juuresolekul naeratada ja huumorit teha, kuid üksi jäädes on ta kurb ja tunneb end sisimas väga kehvasti. Proovi vaadata talle silma ning sa mõistad lauset “ma naeratan, kuigi tahaksin nutta”. 

Kui sa tahad muuta oma sõnavara, siis pead vaatama sügavale enda sisse. Kui avastad end ütlemas kellelegi midagi halvasti, võta hetk mõtlemiseks selle üle, miks see sõna tuli. Võib-olla pole vahel võimalik leida hetke üksi olemiseks ja mõtlemiseks, kuid sa võid teha seda ka hiljem, kui võimalik on — peaasi, et sa seda ei unustaks! Sa võid hakata kontrollima oma sõnu ja sundida end mitte ropusti rääkima, kuid tead mis? See ei aita! See on nagu valuvaigisti võtmine, mis ei aita valu ära võtta, vaid lihtsalt peidab seda sinu eest. Ära peida enda sisemust ise enda eest, vaid vaata sügavalt selle sisse — ainult nii saad sa muuta kõike!