Endla Teatris toimub Aare Laanemetsa 60. sünniaastapäevale pühendatud mälestuste õhtu

Neljapäeval, 6. veebruaril algusega kell 15 toimub Endla Teatris näitleja Aare Laanemetsa60. sünniaastapäevale pühendatud mälestuste õhtu. Näitlejat meenutavad kursusekaaslased lavakunstikooli VII lennust, näitlejad Ahti Puudersell, Riina Hein ja Ain Lutsepp, filmirežissöör Arvo Kruusement, teatrikriitik Pille-Riin Purje jt

Kell 17.30 sõidetakse üheskoos Pärnust Kullamaa kalmistule, et kella 19 paiku AareLaanemetsa haual küünlad süüdata.
Registreerumine [e-mail]. Täpsem info www.endla.ee

Aare Laanemetsa mäletab Eesti rahvas eelkõige alati rõõmsameelse Joosep Tootsi võrdkujuna klassikaks saanud mängufilmitriloogiast “Kevade”, “Suvi” ja “Sügis”.

Aare Laanemets sündis 6. veebruaril 1954. aastal Tallinnas, lõpetas 1972. aastal Tallinna spordiinternaatkooli, õppis aastatel 1972-76 lavakunstikateedri seitsmendas lennus. 1976–1983 töötas ta Draamateatris, kus tema esiletõusurolliks oli Kaarel August Kitzbergi “Tuulte pöörises” (1979, lav Mikk Mikiver). Aastatel 1983-1999 töötas Aare Laanemets Pärnu teatris Endla. Selle aja jooksul kujunes temast eesti teatripildis oluline näitleja, lavastaja ning õpetaja. Endlas jõudis ta mängida üle 40 rolli. Esile võib tuua kahte Tammsaare Indreku rolli lavastustes “Täielises Eesti Vabariigis” (1992, lav Merle Karusoo) ja “Armastuse võimalikkusest Vargamäel” (1993, lav Raivo Adlas), ning nimiosa Selma Lagerlöfi “Gösta Berlingi saagas” (1994, lav Kaarel Kilvet).

Lisaks näitlejatööle lavastas Aare Laanemets Endlas 11 teost, nendest viis lastele. Siiani meenutatakse tema Maeterlincki “Sinilindu” (1986) ning oma viimase lavastusega Hodgsoni “Salaaia” põhjal (1999) pälvis ta Teatriliidu aasta lasteteatri preemia.

1984. aastal asutas Laanemets koos Elmar Tringiga Kool-Teatri, mida juhendas oma surmani 2000. aastal. Kool-Teatrist on välja kasvanud mitmeid tunnustuse pälvinud näitlejaid ja lavastajaid nagu Marko Matvere, Katariina Unt, Tiit Ojasoo, Ago Anderson, Liisa Aibel, Piret Laurimaa, Kersti Heinloo, Külli Teetamm jt. Õpilased on palju rääkinud Laanemetsast kui heast pedagoogist, kes ei tõmmanud enda ja õpilaste vahele ranget piiri, kuid suutis oma vaieldamatu autoriteedi ja eeskujuga kasvandikke motiveerida ja inspireerida ning igaühes nende isikupäraseid andeid esile tuua.

Teatrikriitik Reet Neimar on Aare kohta öelnud: “Aare tõsine kirglikkus, see privileeg – “hingega poiss” – oligi tema roll. (---) Asi polnud (ainult) ambitsioonides, auahnuses, vaid sügavamal – sellele mehele on alati meeldinud printsiip: kui midagi teha, siis hingega, täie rauaga!”