"Isegi proovisõidu tegin ära. Siis tundsin, et minu iseloomuga see vist ei sobi. Minu pähe ei mahu korraga nii palju tähelepanu välistele detailidele, ette ja taha vaatamist, mõtlemist, mida teha vasaku käega ja jalaga, samas kui parem muud teeb," kirjeldas Lauristin oma katsumusi juhilubade tegemisel Eesti Naisele antud intervjuus.

"Arvutasin välja, et kui ma ka elu lõpuni sõidan taksoga, ei jõua nii palju kulutada, kui läheks auto ostuks ja ülalpidamiseks. Oma ja teiste närvid pealekauba," märkis Lauristin.