Ma pole kunagi osanud tegelikult hinnata seda, kui mulle antakse võimalus end tõestada. Kuid selle nädalavahetuse ja nädala esimese päevaga olen ma õppinud seda hindama. Nimelt suutsin ma pekki keerata kõik, mis on teinud mind õnnelikuks. Ma suutsin haiget teha inimesele, kes teeb mind õnnelikuks. Õnneks lahenes lõpuks siiski kõik väga hästi.

Käisime nädalalõpus veel MyFitnessis trenni tegemas ja ujumas ning nädal algas veel paremini. Kõik mis tavaliselt meie päevi täidab - vingumine, tülitsemine - jäi seekord ära, mitte ühtegi negatiivset tooni. Päev läks kenasti, ainult geograafia kaarditest läks halvasti, aga see mind ei huvitanud.

Peale kooli läksime minu juurde ja nagu me eelnevalt kokku leppisime, siis läksime kella neljaks uisutama. Ma pole umbes aasta aega uisutanud. Veel rohkem pakkus mulle pinget ja huvi see, et ma lähen esimest korda elus uisutama oma poisiga. Ma pole kunagi sellist asja teinud. Nüüd siis sain tunda seda rõõmu. Kui MyFitnessis käisime, siis oli see mu elu parim workout. Ma pole kunagi nii pingutanud ja end peale trenni nii hästi tundnud. Uisutamine oligi päeva pärl. Saime olla kahekesi ja samas ka suhelda ja mõnusalt aega veeta oma klassikaaslastega. Lisaks oli see midagi erilist, mis kiskus meid välja hallist argipäevast, mis tekitaks niisama stressi. Õnneks saame me seda teha veel järgmise nädala kolmapäeval.

Kõik see on seotud meie kooli kohustuslike suusatundidega, millest tüdrukutel on võimalik käia 2 korda uisutamas ja 3 korda suusatamas, seega peab tunde kokku tulema 5. Minul on praeguse seisuga tehtud ära ainult 2 tundi. Ma loodan, et jõuame talve jooksul sinna veel, et mitte tunda seda tavalisust, mis meid iga päev taga ajab.

Viimased 24 tundi on üleüldse olnud tohutult positiivsed. Ma olen õppinud tegelikult väga palju viimastest sündmustest ja teinud neist omad järeldused, kuidas edaspidi käituda või toimida mõnes olukorras ja kuidas tulla sellest välja võitja ja tugevana.