Pärast kõrghariduse omandamist kutsekooli: õpetajad ei pelga võimalust aidata sind kasvõi läbi Facebooki
Teine valik on ametikool. Hakkab kaduma ekslik arusaam, et ametikooli lähevad need, kes ülikooliõpingutega hakkama ei saa. Üha enam jõuab ametikooli kõrgharidusega noori, kel soov just ennekõike õppida selgeks amet. Inimeste liikumine erinevate õppeasutuste vahel on kahesuunaline ja igati teretulnud — suunduda võib näiteks ametikoolist ülikooli või ülikoolist ametikooli. Viimased aastad on näidanud, et aina rohkem läheb ametikoolidesse õppima kõrgharidusega inimesi — põhjuseks ennekõike õppetöö praktilisus ja paremad väljavaated tööd leida. On ju hariduse ja kogemuse omandamine nagu maja ehitamine. Lood vundamendi ning hakkad teadmisi ja oskusi peale laduma.
Nadja Haugas on 26 aastat vana ning tema kogemus haridusmaastikul hõlmab nii ülikooli kui ka ametikooli. Enne Kuressaare Ametikooli astumist õppis Nadja Tallinna Ülikoolis ja Tel Avivi Ülikoolis Lähis-Ida kultuurilugu. Peagi sai ta aru, et filosoofilise eriala asemel köidab teda aga veel enam midagi loomingulisemat. „Mulle on alati huvi pakkunud graafiline disain. Otsides sellest midagi veel spetsiifilisemat, sattusin infograafika erialale Kuressaare Ametikoolis,“ sõnas Nadja, lisades, et üheks motivaatoriks oli kindlasti ka ametikooli juurde kuuluv Disainimajakas ning hea varustusega multimeedia klass — ideaalsed võimalused praktiliseks õppeks!
Vahetu suhtlus
Miks siis ikkagi ametikool? „Ülikooli haridusega võrreldes on kutseharidus olnud minu jaoks palju huvitavam, arendavam ja väljakutset pakkuvam,“ tõdes Nadja. Ülikooli pürgib igal aastal tuhandeid noori, mis paneb õppejõud üliõpilastega töötama kui ühe suure massiga, mitte indiviididega. Tihti jääb puudu just personaalsest suhtumisest, mis tekitaks veel enam huvi ja kirge õpitava eriala vastu. „Ülikoolis tuleb õppejõud, loeb oma aine ning sellega asi piirdub,“ rääkis Nadja oma kogemusest.
Ametikoolis näeb noor naine aga enam personaalset suhtumist ning tulenevalt väiksemast õpilaste arvust saavad õpetajad rohkem tegeleda õpilastega, positiivsemat suhtumist nii õpilastesse kui ka oma eriala õpetamisse. „Kuressaare Ametikoolis on õppegrupid sellised, mis võimaldavad tihedat otsesuhtlust õpetaja ja õpilase vahel, see annab tugevama aluse oma eriala omandamisel, kuna vajadusel saad juhendamist just hetkel, mil seda vajad. Kogu õppetööle aitab kaasa ka võimalus otsesuhtluseks sotsiaalmeedias — õpetajad ei pelga võimalust aidata sind kasvõi läbi Facebooki, nad võtavad sind kui noort kolleegi. On tunda, et õpetajad hoolivad igast õpilasest ning tahavad, et neil hästi läheks,“ tõdes neiu.
„Käed külge“ lähenemine
Ühe suure plussina näeb Nadja ametikooli praktilisust. „Kutsehariduse puhul peab palju tegema oma kätega — see paneb mõtte tööle ning tekitab palju uusi ideid. Muidugi on ka teoreetilised ained, kuid neid on võrdlemisi vähe,“ selgitas Nadja. Tema sõnul on pea kõigele, mida ametikoolis õpitakse, kohe olemas ka praktiline väljund: „See on miski, mida ülikoolis enamasti pole.“
Nii nagu ikka õpingud, algas ka ametikoolis õppetöö baasteadmiste loomise ja põhiainete omandamisega. Hiljem tulid erialatunnid, mis hõlmasid nii erialaseid projekte, infograafikat kui ka reklaami loomist. Kogu õppetöö juures hindab Nadja võimalust teha koostööd nö päris tellijatega: „Teeme tundides reaalselt käiku minevaid asju — ürituste plakateid, flaiereid, kleepse, T-särkide kujundusi jms. Hetkel on aga tundides käsil natuke suurem ülesanne, milleks on kutsemeistrivõistluse Noor Meister 2014 kujundusliku poole loomine ja teostus“. Just see on aspekt, mida Nadja toob tugeva eelisena välja võrdluses ülikooliga. Kui ülikooli praktilised ülesanded tähendasid ennekõike fiktiivset paberile pandud tegevusplaani ja sellele järgnevat arutelu, siis ametikool tahab näha kogu paberile pandud idee teostamist ja reaalset tulemust.
Nadja tunneb, et just praktiline õpe ja oskused, mis ta tänu kutseharidusele on omandanud, loovad temas kindlustunde tuleviku ees: „Olen õppimas ametit, milles minu oskused iga päevaga paremaks muutuvad ning millega ka edaspidi tegeleda tahan. Kui sa õpid ametit, mis sind ennast väga huvitab, naudid sa kogu enesearengu protsessi ning tunned end kindlalt, teades, et see on eriala, millega end ka tulevikus seod.“
Teadmiste ja oskuste sidumine
Tuleviku osas ei oska Nadja veel konkreetseid plaane välja tuua: „Mul ei ole kindlat plaani paika pandud. Lähen ajaga kaasa ning olen erinevatele võimalustele avatud.“ Selle kõige kõrvalt on ta aga teadlik, et soovib oma elu siduda graafilise disaini, infograafika, video ja meediaga. „Nii saaksin ühendada nii ülikoolis kui ka kutsekoolis omandatu. Ülikoolist sain ma küll palju teadmisi, kuid ma ei saanud mingit konkreetset oskust ja ametit,“ nendib Nadja. Kuressaare Ametikoolis ei ole Nadja täiendanud end ainult erialaselt, vaid õppinud omal initsiatiivil lisa: „Oleme õppeaasta jooksul teinud ka paar videot, millest üks võitis Euroopa Komisjoni konkursil „Sisserändajad Euroopas“ lausa kaks auhinda — žürii ja publiku tunnustuse!“
Need oli Tallinna Ülikoolist Kuressaare Ametikooli õppima läinud Nadja Haugase põhjused, miks ta läks õppima kutsekooli. Nadja soovitab kindlasti noortel enne eriala valimist mõelda, mis sind ennast kõige enam huvitab: „Kindlasti tuleb enne tutvuda erinevate võimalustega ja teha otsus vastavalt oma tegelikele huvidele — langegu liisk siis kas ülikooli, ametikooli või töö kasuks.“
Kommentaar: Miks omandada kutseharidus?
Maila Juns-Veldre, Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna juhtõpetaja
See on hea küsimus, ilmselt tuleks seda küsida neilt õpilastelt, kes on lõpetanud ülikooli või katkestanud õpingud ülikoolis ja asunud meile õppima. Ilmselgelt on nemad teadlikumad oma eesmärkidest, kui põhikooli lõpetanud õpilased, keda sageli suunavad kooli valima vanemad.
Põhjus, miks õppida kutseõppeasutuses sõltub eriala valikust. Kui on soov saada heaks kokaks, ehitajaks või kujundajaks, siis tuleks teha valik kutsekooli kasuks. Kutseõppeasutustes on hea erialase hariduse tase ja kutsehariduse omandanud inimesel on perspektiivi tööturul. Meie õpilased on topelt tublid, nad läbivad erialaõpingule lisaks veel ka üldained.
Olles disaini ja käsitöö õppekavarühma erialade kutseõpetaja, tahan ikka ja jälle ümber lükata müüti, et kunstiinimesed ei tule eluga kõige paremini toime. Olen vastupidisel arvamusel, nad on väga elujõulised ja loovad. Pärast kooli lõpetamist on nad läinud edasi õppima või tööle. Kui nad on millegipärast oma eriala muutnud, siis ka teistes valdkondades saavad nad tööga väga hästi hakkama. Ilmselgelt on need sotsiaalsed- ja käelised oskused ning lai silmaring, mis annab neile eelise tööturul. Ja seda kõike pakub kutseharidus.
