Otsides pinget ja praktikat

Elektrikuhingele kohaselt otsib Swen oma õpingutest pinget. Seepärast otsustaski ta oma esialgsed haridusvalikud ümber hinnata ning potentsiaalse Eesti Maaülikooli diplomi Tartu Kutsehariduskeskuse oma vastu vahetada.

Täna, õppides eriala teisel kursusel, peab noormees oma õpingute suurimaks lisaväärtuseks just kooli poolt pakutavat praktilist poolt. Elektriku õpe on jaotatud enamjaolt kolmeks, kus kaks osa kooliajast on teooriaõpe ja kolmas osa on praktiline. „Tänapäeva tööturul hinnatakse ju suuresti praktilisi oskusi ja võimekust oma teoreetiliste teadmistega ka midagi peale hakata,“ rääkis Swen, tuues välja, et eriala praktilise poole arendamiseks on Tartu Kutsehariduskeskuses korralik tehnopark Schneideri elektrikaupade katselabori näol. „Seal saame nende uusimat toodangut skeemides kasutada ning anda neile tagasisidet, mida on vaja veel arendada või millised seadmed töötavad suurepäraselt,“ rääkis Swen.

Õpingute kõrval seisavad õpetajad, keda noor elektrik peab oma ala spetsialistideks, kellelt on palju õppida: „Küsin tundides õpetajatelt palju nende isiklike kogemuste kohta – see teeb teadmiste omandamise kergemaks ja tunnid huvitavamaks,“ tõdeb noormees.

Kindlus tuleviku ees

Swen näeb elektrikuks õppimise juures hüvena ka valdkonna teadmiste ärakasutamist paljude eluliste probleemide lahendamisel. „Suurimateks plussideks eriala juures on ilmselt ka nonstop seadmete uuenemine ja enamjaolt kindlustatud leib laual tulevikus,“ tunneb Swen end kindlalt. „Tööd on palju ja elektri osakaal ainult kasvab meie igapäevaelus, mis tingib pideva vajaduse meie eriala lõpetajate järele,“ lisab ta.

Tulevase elektriku sõnul on enamusel tema kursuse noormeestest juba enne lõpetamist olemas töökoht: „Praktika ajal kõvasti tööd tehes ja suutes ennast positiivsest küljest näidata, on tööandjatel suur huvi saada endale väärt töömees, keda saab usaldada.“ Enne reaalselt tööturule sisenemist ja sinna ka jäämist hõlmavad Sweni tulevikuplaanid nii Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika eriala lõpetamist kui ka audioinseneriks spetsialiseerumisega magistriõpinguid Taanis. „See on elektriku erialaga uskumatult tihedalt seotud,“ sõnab vabal ajal muusikat produtseeriv noormees.

Aukartus elektri ees

Swen kirjeldab elektrikut kui julget ja arga inimest üheaegselt - ta on julge proovima uusi tehnoloogiad, täiendama oma teadmisi ja võtma vastu väljakutseid. Samas peab ta olema kartlik elektri kui nähtuse enda ees, sest vähimagi ettevaatamatuse korral võivad tagajärjed olla vägagi kurvad. Ei ole kindlaid aspekte, mida elektrik peab oskama, oskused on omandatavad, pigem peab olema pealehakkamist ja küll oskused edasi antakse paarimehelt paarimehele ja sõbralt sõbrale. Ennekõike on vaja osata asjade tööpõhimõtteid viia kokku reaalse seadme või nähtusega ning seda siis ohutult rakendada.

Praktika Eestis ja välismaal

Erialase praktilise kogemuse omandamiseks ja teoreetiliste teadmiste kinnitamiseks on Swen käinud näiteks praktikal ettevõtte EmPower AS alajaamade ehitamise grupis. Enamus praktikast möödus tal Ida-Virumaal Püssi ja Illuka alajaamu ehitades, samuti sai valmis uus sektor Tartu 330kV alajaamale. Praktikal oldud aja jooksul hindab ta enim kogemust luua oma teadmistega lisandväärtust ning iseseisvumist. Ka järgmised kaks praktikat on Swenil juba planeeritud: „Veedan viis nädalat Oulus välispraktikal ning seejärel suundun tagasi alajaamade ehituse valdkonda.“

Eelsoojendus kutseeksamiks

Juba märtsi alguses kerib Sweni pinge lakke kutsemeistrivõistlusel Noor Meister osalemine. Hiljuti koolisisesel kutsevõistlusel sai ta hea eelaimduse, mida tulevane võistlus ja ka peagi toimuv kutseeksam endast kujutavad. „See saab olema väärt kogemus, kuna aitab kutseeksami närvi vähesel määral maandada ja kui eksamipäev ükskord kätte jõuab, on teatud ülesannete lahendamine juba ette närveeritud ning eksamipinge saab maandatud,“ viskab Swen erialase nalja.

Õppimist kutseõppes võrdleb Swen korraliku trenniga enne võistlusi. „Terve järgnev elu on vaja ennast tõestada ning lisaks annab see suurepärase põhja edasiste õpingute jätkamiseks,“ sõnab Swen, kes näeb end tulevikus ka teadustööd tegemas ning teadustöö tulemustega Nobeli füüsikapreemiat püüdmas: „Why not, right?“

Elektrikute võistlusülesanne Noorel Meistril:
• teoreetiline test
• elektripaigaldise montaaž
• elektrimootori(te) juhtimisskeemi montaaž ja paigaldus

Noor Meister 2014 toimub 7.-8. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses, kus mõõtu võtavad üle 300 kutseõppuri 24 erialal, avatud on 10 töötuba ametite proovimiseks, kutseharidusmessil on kohal 32 ametikooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee