Proovige ka vahel oma arvutiekraanide tagant välja saada ja oma lemmikkohta jalutama minna!

Igal veebruarikuu tööpäeval kirjutab Noorte Hääles üks noor inimene sellest, mis teda viimati tõeliselt õnnelikuks tegi. Tahame tõsta lugejate teadlikkust õnnelik olemise olulisusest ja loodame, et kui me kõik selle priortiteediks seame, siis muutubki meie keskkond selles suunas, et meil kõigil oleks siin hea elada.

Kuna ise olen pärit väikesest linnast, siis olen harjunud, et peale kooli pole midagi muud teha kui arvutis istuda ning vaadata terve õhtu filme. Kui ma kolisin Tallinna, ei ole selist otsest rutiini ning nüüd on palju rohkem kohti, kus käia. Kuna eilseks ei olnud mul mingeid plaane, otsustasin minna Laseringi ning valida endale välja mõne second-hand vinüülplaadi. Selles poes on ka väga mugav neid plaate kuulata, teadsin, et oma ostus ma pettuma ei pea. 

Pärast seda suundusin edasi toidupoodi, et osta endale midagi väga maitsvat ning mitte mõelda et "ma olen juba söönud" ning "selles on liiga palju kaloreid". Võtsin paar saiakest ning mõtlesin edasi mereäärde jalutama minna, kuna mulle väga meeldib meri. Jalutasin kohale ning vaatasin kuidas laevad tulevad ning lähevad. Vaiksed lained kohisesid taustaks ning kuidagi väga mõnus oli seal lihtsalt olla ning mõelda. 

Proovige ka vahel oma arvutiekraanide tagant välja saada ja oma lemmikkohta jalutama minna, kõrvaklapid peas, ning korraks tundub maailm palju ilusama paigana...