Õhkkond on pingevaba - karjäärinõustaja ruumis on rahulik, ükskõik mis ka uksetaguses maailmas ei sünni. Kõigepealt tuleb arutlusele, miks olen tulnud ja kuidas on võimalik mind aidata. Vastan, et tunnen ebakindlust, kas minu senised valikud on olnud õiged.

Kahtlus lisab ka tulevikku segaseid toone, sest olen tihti mõelnud, mida pärast kooli teen: kas on mõistlik minna kaitseväkke, magistriõppesse või hoopis õpitud alal tööd teha või kuidas oleks välismaale minekuga jne. Võimalusi on kohati isegi liiga palju.

Kuidas selgitada, milline valikutest õige ja reaalselt teostatav on, millega kaasneks ka kasutegur tulevikuks? Vuristan oma loo karjäärinõustajale ette, lootuses, et tal on minu senistele mõtetele midagi suunavat pakkuda.

Nõustaja vastab, et eriala valiku juures tuleb inimesel iseenda käest küsida, mida talle endale teha meeldib. Kui inimene naudib teistega suhtlemist, siis on selge, et suhtlemist peaks sisaldama ka tema eriala. Kui suhtlemine tundub ahistav, võib ju sukelduda ajalooarhiividesse ja töötada süvenenult arhivaarina.

Uurin ka seda, mida tasuks teha neil, kes on aru saanud, et teinud vale valiku. Nõustaja sõnul on kõige õigem vale valiku teinud õpilasel eriala vahetada, sest isegi kui ebahuvitav eriala lõpetatud saab, ei muutu seal töötamine sugugi nauditavamaks.

Jõuame tagasi selle juurde, mis saab olema see amet, mida noor pärast hariduse omandamist pidama hakkab. Nõustaja ütleb, et vaja on mõelda kaugele, kaardistada eesmärgid.

Sealjuures soovitab ta luua mõttelise skeemi - asetada end praegusesse momenti ning näha tulevikus punkti, mis hetkeks on tänased eesmärgid saavutatud. Edasi tuleb ehitada sild nende kahe punkti vahele - üheks selle sambaks võib nii kõrg- kui ka kutseharidust pidada või muud väljaõpet.

Kui praegused valikud suudavad luua tugeva silla tänasest tulevikku, pole tarvis üleliia muretseda.
Saan teada, et kui tudeng võtab vabaaineid näiteks viiest erinevast valdkonnast, on seegi normaalne ja kui miski pakub huvi, ei maksa end tagasi hoida, sest ka proovimise teel võib enda kohta midagi uut teada saada.

Nõustaja lisab, et eriala nimetusest ei tohiks end lasta häirida - sageli on ühel erialal palju väljundeid ning lisaeriala valik annab omakorda suuremad võimalused.

Niisiis on nõustaja minu ees palju enam uksi avanud. Tunne karjäärinõustaja juurest lahkudes on parem kui tulles - närvilisus on kadunud ning meeleolu lootusrikas. Tulevik ei tundu enam nii ebakindel, sest nii palju saab juba praegu ära mõelda ja teha, et hiljem kergem oleks.

Karjäärinõustajate kontaktid leiad Rajaleidja portaalist. Teenus on kuni 26aastasele noorele tasuta, tuleb vaid aeg kokku leppida!