"Tõsi ta on, et kui Ivar Põllu tuuakse Pärnusse kontserti lavastama, siis see midagi ju räägib! Mina tunnen neid, kes kontserdi taga olid ja pean tunnistama, et mu süda aimas halba. Esimesed viis minutit ma mõtlesin et: ohhoo ups! Mis see siis on? Aga summa-summaarium läks lõpuks mulle korda, kuna lõppes ilusasti. Neist klippidest vaatas meile vastu eesti elu," analüüsis ta.

Kui keegi pakuks Riisalule ülesannet lavastada ise selline sündmus, siis oleks selles kindlasti rohkem klassikalist isamaalist muusikat. "Ma paneksin sinna pigem sellist väga otse luulekava ja ma prooviks kõnetada kõiki Eesti inimesi. Ma olen küll natuke koolis käinud, aga ilmselt liiga vähe, et mõista. Ma paneks täiega, tõsine sinimustvalge, meeste laul... Meil on piisavalt ajalugu, et üks kord aastas müristada ja uhked olla!"

Mida arvab Aivar Eesti meelelahutuse üldisest tasemest? Mida avaldab ta Publikule muusikute olukorra ja elatustaseme kohta? Mille üle üldiselt muretseb?