Unistuste amet: loe, milline näeks välja šokolaadimaitsja isuäratav päev!

Olen juba väikesest peale suur magusasõber olnud. Kõik kommikarbid minu ümbruses olid alati tühjad ja madratsi all leidus rohkem šokolaadi ümbritsevat paberit kui minusuurusele lapsele soovitatud.

Tavaliselt tahtsid tüdrukud saada lauljaks, tantsijaks või juuksuriks. Aga mina? Šokolaadimaitsjaks.

Argipäevasel hommikul tõuseksin oma ühe-inimese voodist, kuna abielus mina ei oleks. Kellele oleks mehi vaja, kui sul on šokolaad? Istuksin autosse, mis sellest, et ma sinna väga hästi enam ei mahu, ja kihutaksin šokolaadivabriku poole.

Teel oma kontorisse peaksin ennast läbi ukse nihutama ja sellega läheks natuke aega. Näeksin, kuidas administraatori lauas istuv plika silmi pööritab, aga sisimas teaksin, et ta on lihtsalt kade.

Päeva alustaksin kaebuste vastuvõtmisega. Esimene kaebus räägiks, et pähklišokolaadi sees ei olnud ühtegi pähklit. Koos kirjaga saatis autor ka pooliku šokolaaditahvli. Sööksin siis selle tahvli ära, et veenduda, et šokolaad on ikkagi pähklivaba.

Pärast seda läheksin varajasele lõunale. Töö võib ikka vahetevahel ära väsitada. Istuksin oma tavalisele kohale sööklas, ja sööksin kodust kaasa pakitud šokolaadikoogikesi. Kõrvale jooksin muidugi kakaod.

Kui lõuna läbi saab, mõõdaksin vererõhku ja imestaksin, miks see jälle nii kõrge on. Mõtleksin, et äkki läheks koju ja puhkaks natukene. Ma ju väärin seda pärast rasket kontoritööd.

Nihutaksin siis ennast jälle läbi ukse ja istuksin autorooli taha. Kihutaksin koju ja vaataksin kogu ülejäänud päeva iluuisutamist, mõlemas käes torditükk ja rind küpsisepuru täis.

ESSEEKONKURSS: Mis on sinu unistuste amet? Auhinnaks piletid 30 Seconds To Mars kontserdile!