Swedbanki juht: ühe õpetaja headust ei oska keegi Eestis veel päris täpselt mõõtühikutesse panna
Noored Kooli haridusprogramm on Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uue liidrite põlvkonna kujunemiseks. Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens näeb, et projekt on Eesti haridusse toonud edumeelseid noori, kes tõenäoliselt muidu õpetajana kätt ei oleks proovinud. Programmi on 8 aasta jooksul kandideerinud 905 noort, kellest 88 on valituks osutunud.
Noored õpetajad jätkavad Eesti haridusellu panustamist ka pärast programmi läbimist
Kahe aasta jooksul on sõelale jäänutel võimalik end noori õpetades proovile panna. Tähelepanuväärne on see, et 3/4 Noored Kooli vilistlastest jätkab pärast programmi lõppemist igapäevaselt haridusse panustamist. Tagasi enda erialale suundunud juristid, insenerid, ajakirjanikud, ettevõtjad on jätkanud haridusse panustamist enda erialalt. Heade näidetena toob Perens välja Rahvusringhäälingu USA korrespondent Lauri Tankleri, kes ajakirjanikuna haridusteemadel sageli sõna on võtnud, Õpetajate Liidu juhatusse õiguskompetentsi toonud Mihkel Kõrbe ja “Tagasi kooli” liikumise algatanud Triin Noorkõivu ning Tiina Pauklini. Veel rõhutab pangajuht: “Aga lühiajalist mõju — ühe õpetaja headust — ei oska keegi Eestis veel päris täpselt mõõtühikutesse panna. Ka meie veel alles töötame selle nimel.”
Mida peab noor tegema, et tänases Eestis läbi lüüa?
Meedias on palju kõneainet leidnud noorte tööturule sisenemise ja palkade teema. Ühelt poolt öeldakse, et kogemusteta noored küsivad teenimatult kõrget palka, teisalt leitakse, et madal palk on justkui mõnitamine ja palk peaks noort töövõtjat motiveerima.
Perens leiab, et alati tuleb kuskilt alustada. “Minu soovitus karjääri alustavatele noortele on see, et nad oleksid ise aktiivsed ning otsiksid võimalusi, kuidas oma teadmisi rakendada ning esimesi tööalaseid kogemusi saada. Olgu selleks siis töövarjuks olemine (Perens on ise noortele suunatud töövarju projektis osalenud -G.T), vabatahtlik panustamine oma valitud valdkonnas, praktika või midagi muud,” loetleb Swedbanki juht ja rõhutab, et just kogemused on need, mille kaudu saab noor aimu, mida valitud erialal töötamine reaalsuses endast kujutab. “Mida rohujuure lähedamalt sa alustad, seda paremad võimalused on sul jõuda edasi, sest valdkonna süviti tundmine annab sulle tulevikus tuntava eelise.”
Tööandja maine
Tihti korvab ettevõtte mõnevõrra madala palga selle hea maine, mis teeb firmast atraktiivse tööandja. Swedbank on võtnud ühiskondlikult aktiivse rolli, muuhulgas ka Noored Kooli projekti näol. Perensi sõnul läheb Swedbankil ettevõttena täpselt nii hästi kui läheb ümbritseval ühiskonnal. “Seega on meie huvi panustada tagasi kogukonda, kus me tegutseme,” selgitab pangajuht ettevõtte motiive.
Talendid koju!?
Seoses talentide väljavooluga on kõlama jäänud mõte: “Ära küsi, mida sinu riik saab teha sinu heaks, vaid mida sina saad teha oma riigi heaks!” Perens näeb piiri taga enesetäiendamist ja silmaringi avardamist positiivse nähtusena. “See annab sulle kogemusi ja teadmisi, mis aitavad oluliselt avarada sinu maailmapilti. Ma ei usu, et alati on oluline ka see, kus sa füüsiliselt paikned — oma riigi heaks saab midagi ära teha ka ilma, et sa peaksid end riigipiiridega piirama,” arutleb ta ja lisab, et peaksime mõtlema, kuidas võõrsil elavaid eestlasi kodumaale kasulikuks muuta, mitte tingimata nõudma, et nad tagasi tuleksid. “Kui meil on eestlasi Londonis või Dubais, kes tegelevad oma kutsumusega ning teevad seda hästi, siis võiksime mõelda, kuidas ja millisel viisil neid Eestiga tihedamalt siduda.”
Õpetajana omandatakse liider olemiseks hädavajalikud oskused
Noored Kooli vilistlasi hindab Perens kõrgelt: “Võib öelda, et need inimesed, kes on juhtinud mitmeid klassitäisi noori inimesi ja on sellega edukalt hakkama saanud, saavad hakkama ka kõikides teistes kollektiivides ja situatsioonides.” Seetõttu näeb Swedbanki juht programmi lõpetanuid meeleldi ka enda alluvuses töötamas. “See (NK -G.T) annab hindamatu kogemuse, mida saab rakendada põhimõtteliselt ükskõik millisel elualal ning on üks parimaid liidriprogramme,” on Perens veendunud ja lisab, et Noored Kooli vilistlastel on edasises elus mitmeid erinevaid võimalusi, nende hulgas ka Swedbanki kandideerimine. Siiski tunnistab ta: “Seni ei ole seda võimalust veel kasutatud.”
Mis on Eesti haridussüsteemis valesti?
Rääkides tänase Eesti haridussüsteemi puudustest, mis pärsivad noorte head ettevalmistust tööturule sisenemiseks, möönab Perens: “Tänasest Eesti haridussüsteemist väljub väga palju n-ö pehmete erialade esindajaid, kelle kvalifikatsioon ei klapi aga kahjuks tööturu vajadustega, sest reaalainete õpetamise tase meie koolides on madal ning reaalainetega seotud erialad tunduvad keerulised.” Pangajuht rõhutab, et õpilastele tuleb teha reaalained huvitavaks ja arusaadavaks, et neil tekiks soov ka edaspidi nendega tegeleda.
Veel toob Perens välja kooperatsiooni aspekti: “Oluline on ka see, et me tugevdaks koolide ning ülejäänud ühiskonna vahelist koostööd — peame avama kooliuksed, et tuua haridusasutustesse külalisõpetajateks oma ala spetsialiste ning praktikuid, kes aitaksid kooli tuua elulisi kogemusi ning n-ö päriselu, mis aitab muuta omandatava aine käegakatsutavamaks ning mõistetavamaks.” Just sel põhjusel on Swedbank ka “Tagasi kooli” strateegiline partner. Algatuse eesmärk on vahendada koolidesse külalisõpetajaid, kes aitaksid koolitunde elulisemaks muuta ja seeläbi ka õpilaste koolielu ning maailmapilti rikastada.
Noored Kooli programmiga sarnast tegevusmudelit viljelevad organisatsioonid võõrsil
Programmile Noored Kooli sarnast tegevusmudelit rakendavad veel kümned Teach for All võrgustikku kuuluvad organisatsioonid. Neilt on Eestil palju õppida. “Suurematel programmidel on rohkem ressursse uurimis- ja arendustöödeks, samuti suurem baas statistliste hinnangute andmiseks erinevatele programmi aspektidele,” toob Perens Teach for America näite, kus uuriti mitme aasta vältel, mis eristab head ja väga head õpetajat. Kuigi lõppraport ei ole veel Eestini jõudnud, olid vahetulemused siiski tähelepanuväärsed.
Noored Kooli töötab selle nimel, et oma positiivset mõju suurendada kooli kui süsteemi tasandil ja kaasata aina enam edumeelseid noori. Suurbritannias tegutsev Teach First ja USA Teach for America (TF asutati 2001. ja TFA 1990. aastal -G.T) edulood näitavad, et selline mudel pikemas perspektiivis töötab ning aitab ka Eestis latti kõrgemale tõsta.
“Noored Kooli eesmärgid järgmiseks viieks aastaks on tõsta oma positiivset mõju haridusele nii klassiruumi, kooli kui haridussüsteemi tasandil. Noored Kooli soovib olla parim arenguprogramm haridusvaldkonnas, sest usume, et muutused ja areng hariduses saab toimuda vaid erinevate valdkondade koostöös,” ütleb Perens, kuid lisab, et kuna maad ja kontekstid on erinevad, siis ei saa kõike üks ühele võtta.
Rääkides Teach for America saavutustest, siis toob Perens välja regionaalse ebavõrdsuse vähendamise. “Näiteks on üks nende põhifookuseid saata osalejaid Missisippi ümbruskonda, kus häid õpetajaid on väga vaja ning kus seega edukas noor suudaks enim korda saata.” Ligi 30 000 vilistlast, kellest võrsunud sajad koolijuhid, on sealsesse haridusse suure panuse andnud.
Teach For America looja ja tegevjuht Wendy Kopp valiti üle-eelmisel aastal The Times Magazine’i poolt maailma saja mõjukaima inimese hulka. “Nii ettevõtjate kui ka noorte silmis on ta oma üle kahekümne tegutsemisaasta jooksul oma populaarsust kasvatanud. Sinna kandideerib eriti palju just Ivy League (8 USA eraülikooli ühisnimetus — G.T) koolide lõpetanuid, näiteks koguni iga viies Harvardi vilistlane,” loetleb Perens programmi edukust tõendavaid näitajaid.
Inglismaal on hea hariduse saamine otseselt seotud vanemate sissetulekuga, mistõttu rõhub Teach First nende koolide abistamisele, kus on suur tasuta koolilõunate saajate hulk. Teach Firsti kandideerib 9% Oxfordi lõpetajatest.
Mis on Noored Kooli?
Noored Kooli programm loodi 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt, eesmärgiga kasvatada Eestile edukate haridusteadlike noorte põlvkond, kes panustaks haridusse erinevatelt elualadelt.
Igal aastal valitakse tiheda konkursi abil välja 15-25 mittepedagoogilise hariduse ja varasema õpetamiskogemuseta ülikooliharidusega inimest, kes saadetakse kaheks aastaks mõnda Eestimaa kooli, kus noortest õpetajatest on enim puudus.
Osalejatele toimuvad koostöös Tallinna Ülikooliga koolitused, kus lisaks õpetamisoskustele, toetatakse ka nende liidrioskuste arengut.
Pärast kaht aastat jätkavad osalejad programmi vilistlastena, kas koolis või enda erialal töötamist suuremate haridusmuutuste loomise nimel — me vajame ka haridusteadlikke ärijuhte, ajakirjanikke, poliitikuid jne.
Programmi jooksul saadav intensiivne suhtlemiskogemus aitab kaasa mistahes töökohal ning on hinnatud ka 28 Teach for All’i (eri riikide Noored Kooli programme ühendav võrgustik) liikmesriigis üle maailma.
