Castro, Obama, Hitler, Putin, Reagan: kõige kurikuulsamad ebaõnnestunud palgamõrvad ajaloos
Vladimir Putin
Eelmiste presidendivalimiste ajal 2008. aasta märtsis olevat eriteenistused hoidnud ära kallaletungi Putinile, tabades Kremli lähedal snaiperpüssiga 24-aastase mehe, Tadžikistanis sündinud Šahvelad Osmanovi.
Ta olevat kavatsenud tulistada Putinit ja tema asemel riigipeaks saanud Dmitri Medvedevit Punasel väljakul toimunud kontserdil, kus riigijuhid osalesid.
Putini presidendiaastate jooksul olevat tema elu kallale kippumine nurjatud enam kui kümnel korral.
Esimest korda juba siis, kui ta oli 2000. aasta algul presidendi kohusetäitja.
Atentaat pidi toimuma Peterburis endise linnapea Anatoli Sobtšaki matustel.
Sama aasta augustis olevat Ukraina eriteenistused saanud infot, et Vene riigipead kavatsetakse tappa Jalta tippkohtumisel.
Kinni peeti neli tšetšeeni ja mõned isikud Lähis-Ida piirkonnast. Kahtlusalused saadeti Ukrainast teadmata välisriiki.
Barack Obama
2012. aastal kavatsesid neonatsid Paul Schlesselmani ja Daniel Cowart Obama mõrvata suure rünnaku käigus, milles sihtmärgiks üle 100 mustanahalise. Väidetavalt oli meestel mõttes röövida relvapoodi ning seejärel korraldada rünnak ühes afro-ameerika keskkoolis. Obama pidi olema meeste viimane ohver.
Paul Schlesselmani ja Daniel Cowart said süüdistuse registreerimata tulirelva omamises ja vandenõus varastada litsentsiga relvamüüjalt. Schlesselman mõisteti vangi kümneks ja Cowart neljateistkümneks aastaks.
Adolf Hitler
Hitlerile korraldati või plaaniti korraldada kokku 42 atentaati. Osalt olid need ebatõenäolised juhused, mis päästsid ta elu. See tugevdas teda usus, et ta on saatuse poolt välja valitud täitma ajaloolist ülesannet. 1939. aastal üritas šveitslane Maurice Bavaud Hitlerit maha lasta, kuid ebaõnnestus, kuna ta ei pääsenud Juhile lähedale. Samal aastal plahvatas Georg Elseri paigaldatud pomm Münchenis Bürgerbräukelleris, vaid mõned minutid pärast Hitleri lahkumist.
Pommil, mille üks Stauffenbergi kaasvandenõulane Henning von Tresckow 1943. aastal Füüreri lennukisse sokutas, ütles süütemehhanism üles. Mõned päevad hiljem kukkus läbi Rudolph-Christoph Freiherr von Gersdorffi pommiatentaat Berliinis, kuna Hitler oli külastatavalt näituselt planeeritust varem lahkunud.
20. juulil 1944 ebaõnnestus atentaat füüreri peakorteris Hundikoopas, kuhu sokutati pomm. Claus Schenk Graf von Stauffenberg, kes soovis tappa Hitleri ja korraldada riigipöörde, vahistati veel samal päeval Berliinis. Friedrich Fromm lasi ta kiirelt maha lasta, päästmaks oma enda elu.
Natside juht sai mitmeid põletushaavu ning tõsise kuulmiskahjustuse, kuid läks kohtumisele toonase Itaalia diktaatori Mussoliniga.
Fidel Castro
Ameerika salateenistuse tunded Fidel Castro vastu olid teada kõikidele. Salajased dokumendid on paljastanud, et CIA proovis Kuuba poliitikut palgamõrvata mitemeid kordi.
Salateenistusel oli plaanis Fidel Castro sööki mürgitav tablett panna, kuid keegi ei olnud nõus atendaati läbi viima.
Ronald Reagan
Kõigest 69 päeva pärast ametliku ametiaja algust, 1981. aasta märtsis langes Reagan atentaadi ohvriks, kui John Hinckley presidenti tulistas ning raskelt haavas. Hinkley ei tulistanud Reaganit poliitilistel põhjustel, vaid tahtis selle teoga tõmmata näitlejanna Jodie Fosteri tähelepanu, kellesse mees oli filmis "Taxi Driver" armunud.
Reagan aga taastus kuulihaavast kiiresti ning jätkas pärast haiglast väljasaamist presidentuuri. Atentaadikatse mõjutas palju Reagani populaarsust, mis tõusis 73%-ni.
Hinkley tulistas Reaganit kuus korda ühe Washingtoni hotelli ees.
