Skandaalse raamatu „Täie rauaga!” autor Margus Pikhof: seletaksin paari väärarusaama ja aitaksin ennast mõista
Skandaalse autobiograafilise kriminaalromaani "Täie rauaga!" autor Margus Pikhof vaatleb maailma Soome vanglatrellide vahelt, kus ta istub kullassepaäride röövimise eest. Publik avaldas 7 päeva jooksul 7 katkendit tema raamatust ning selle autor tunneb, et peab nüüd veidi selgitama veel lugejatele. Anname talle selle võimaluse:
Fakt nr 1: autobiograafiline romaan ei ole autobiograafia! Paljustki pole võimalik rääkida Juhtumeid ei olnud tarvis välja mõelda, vastupidi, tuli pead murda, kuidas jätta teatud asjust rääkimata, et loo sujuvus ja tegelaste turvalisus selle all ei kannataks.
Fakt nr 2: selles raamatus on rohkem tõtt, kui eelarvamuskottide piiratud ja kitsarinnaline aju uskuda lubaks. Tõelist tõde teavad ainult raamatu tegelased, minu lähitutvusringkond ja mingil määral ka „teatud ametkonnad”. Aga nemad juba intervjuusid ei jaga.
Fakt nr 3: minu sõnavalikut on toimetaja muutnud minimaalselt, selleks polnud vajadust.
Teatud inimesed on oma eelarvamuste ohvrid, kes endale loonud maailmast illusiooni ja elavad mullis, arvates ekslikult, et teavad ülimat tõde. Kas te, silmakirjatsejad, arvate, et olete minust paremad? Ainult sellepärast, et mina istun kongis, teie räpaseid tegusid aga pole võimalik päevavalguse kätte tuua?
Tavainimestele soovitan lugeda raamatut eelarvamustevabalt. Sel juhul olete tõele lähemal kui nn kõiketeadjad, kelle eesmärk ongi see, et mind ei usutaks ega võetaks tõsiselt.
Suur osa negatiivsetest kommentaatoritest on teadagi võimukandjad, vangivalvurid ja muud „tunnelvisiooniga” isendid, keda selle raamatuga olen välja vihastanud. Sekka ka mõned raevunud „kaaskurjategijad”, ja see ongi kogu tõde! Mõelge uuesti – need kes arvavad, et kurjategijal pole tarvis vaprust, et jagada oma saladusi ühiskonnaga.Kas te kujutate endale ette, kui palju kirjutamata seadusi ja vastasrinda mul tuli jalge alla tallata?
Te võite mind pommitada anonüümselt kriitikaga, aga siin astub inimene ilma maskita selle ühiskonnaosa vastu, kes oma hülgamise, viha ja ükskõiksusega aitab minusuguste juurdetekkele kaasa.
Ma ei kavatsegi enda tegusid õigustada nagu mõni ekslikult arvab! Ka suhtumist mitte. Miks?
Ma ei muretse selle pärast mis saab minust homme, homne muretseb enda pärast ise.
Raamatul on eesmärk, kuid kindlasti pole selleks raha. See summa mis minu kätte jõuab (kui üldse jõuab), on nii pisike, et selle eest poleks ma viitsinud vaeva näha. Samuti polnud eesmärk ego toitmine ega ka kuulsus. Mul oli sõnum mille tahtsin edasi anda. See sõnum on tähtsam kui hirm võimude, allilma kättemaksu või madalalaubaliste arvamuste ees. Ainult hingeliselt suurtele on antud sellest sõnumist aru saada ja neile on ka raamat mõeldud.
Tänan oma toetajaskonda, austatud lugejaid, kõiki asja mõistusega võtnud inimesi!
Tänan ka negatiivseid kommentaatoreid, kes higistades ja küüsi närides, „otsisid tõde”. Iga teie kommentaar ja ajuvaba arvamus aitab raamatut müüa. Kirgliku maleaustajana jääb üle vaid tõdeda: plaan A töötas nagu kellavärk!
