"Inimesed, kas see maksab teile midagi, kui te natukene rohkem naerataksite?"

Oli varajane talvehommik, sõitsin linnaliinis, kus oli tavapärasest rohkem inimesi. Neile silma vaadates oli näha seal masendust, nukrust ja võib-olla kerget rahulolematust. Mõne näol oli ka naeratusi näha, kuid see oli harv nähtus...

Kuna mu Tallinna bussini oli veel pool tundi aega, mõtlesin peatus varem maha minna ning vaadata, millised inimesed tänaval on - kuidas nad käituvad ning mis nende pilgust välja lugeda saab. Kohtasin mõnda üksikut tõsist ja mossis inimest. Ma naeratasin neist mõnele, kuid üldjuhul ei vastatud samaga. Vaadati pigem pilguga, et "mis sul viga on". Miks ei võiks lihtsalt naeratada? Kas see maksab midagi? Ja need inimesed, kes koguaeg kuhugi kiirustavad-bussile, rongile, poodi...Nad lihtsalt tormavad meist mööda, panemata tähele seda, mis nende ümber toimub. Neil on justkui klapid peas, millega nad läbi elu jooksevad. Ei osata näha seda lihtsuse võlu, mis meid igal hetkel on saatmas ja ümbritsemas. Otsitakse midagi erilist ja suurt, ollakse rahulolematud oma eluga.

Ma täitsa mõistan neid mossitavaid noori ja naeratuseavabu täiskasvanuid, sest nad elavad elu, mis neile ei meeldi. Paljud neist viitsivad reaalselt kell 7 ärgata, et minna 8 tunnist koolipäeva veetma või 9 tunnist tööpäeva tegema? Arvan, et enamus mõtleb, et milleks seda teha on vaja, võiks ju magada. Aga nad teevad seda, sest see on osa nende elust ning neid justkui kautselt sunnitakse seda tegema. Ühiskond sunnib neid. Tööle on vaja minna, et raha teenida ning koolis on vaja käia, et haridus saada ja hiljem tööd. Ei saa kooli pooleli jätta, sest hiljem ei pruugi tööd saada ning ei saa tööle mitu päeva hilineda, kuna sind võidakse vallandada...Meid ümbritsevad sundivad asjaolud ja hirmud selle ees, mis võib juhtuda, kui me neid sundivaid asjaolusid ei kuula.

Milleks elada elu, mis sulle ei meeldi? Tegelikult leiab igas asjas head ja halba ning see, et sa nurised oma elu pärast on täiesti su enda viga. Sa saad seda olukorda muuta ning tegelikult ei saagi keegi teine peale sinu seda teha - sina oled oma elu juht.

Lõpeta see masetsemine, pane äratuskell tund aega varasemaks ning alusta oma päeva väikse jalutuskäiguga jahedas pargis ning su päevale on antud suurepärane algus! Kõik ülejäänu loksub iseenesest paika ning su päev kulgeb suurepäraselt, kuna su päev on alanud hästi ning sa ei lase end pisiasjadel segada. Nii ei too sa oma halva tuju põhjuseks halba tööd või koolistressi. Ela elu nii, nagu sulle meeldib, naudi kõike ning naerata!