Lugeja: Areng algab sealt, kus mugavustsoon lõpeb
Sul on omad piirid, mida sa teha saad ja mida sa teha ei taha. Kui sa teed midagi, mis on sinu mugavustsoonist väljas, siis tunned sa end mugavalt ning hakkad seda asja vältima. Tegelikult tuleks selle asjaga mitu korda silmitsi seista ning nii ununeb igasugune hirm ja kartus ära. Samuti kaob ära see ebamugavustunne, kuid siis ei tohi jällegi jääda puhkama ja istuma oma mugavustsooni, vaid tuleb tegeleda järgmiste hirmu-ja ebamugavusfaktoritega.
Meil kõigil on omad hirmud ja asjad, mida me eriti teha ei soovi, sest tunneme neid tehes end ebamugavalt. Üks levinuimaid hirme on näiteks laval esinemine või mingi rahva ees rääkimine. Kardetakse seda lausa nii hullult, et tuntakse, kuidas kogu keha sisemiselt väriseb ning peopesad higiseks muutuvad ja hääl värisema hakkab... Esinetakse kuidagimoodi ära, kuid teinekord püütakse seda mitte teha. Tegelikult peaks esiteks aru saama, millest see hirm ja ebamugavustunne tuleb.
Kardad, et sind vaadatakse imelikult? Kardad, et sul lähevad sõnad või jutt meelest? Kardad, et su hääl hakkab värisema? Sa pead saama aru, mis seda hirmu põhjustab. Teine etapp on see, et sa pead muutma asja väiksemaks kui see tegelikult on. Näiteks, kui sul tuleb esineda 1000 inimese ees, siis mõtle, et lähed räägid juttu mõnele heale sõbrale, kes sind suurepäraselt mõistavad.
Kujuta seda ette ja usu sellesse nii väga, et kõik su hirmud kaovad ja sa usud seda täielikult. Lavale astudes tekib sul muidugi väike hirm, sest sind vaatavad sajad võõrad silmapaarid ning sa pead hakkama nende ees midagi üksinda rääkima või esitlema. Ürita sel hetkel leida enda seest enesekindlus ning proovi olla enesekindel ja julge noor. Esine ja proovi seda nii kaua kuni laval seismine on sinu jaoks sama kerge kui bussijaamas bussi ootamine.
Mõtle nüüd neile asjadele, mis sinus hirmu ja ebamugavustunnet tekitavad. Ütle endale, et need on asjad, mis asuvad sinu mugavustsoonist väljaspool ning takistavad sul edu saavutamist. Sa pead nende asjadega tegelema ja selle hirmu enda seest ära kaotama. Kõige olulisem selle asja juures on järjepidevus ja enesekindlus selles osas, et sa ei anna alla ning tõesti tegeled oma mugavustsooni laiendamisega.
Sa pead olema enda vastu aus ning kirjutama paberile selle, mis sind teatud asja puhul ebamugavalt tundma paneb. Võid avastada, et see asi on täielikult naeruväärne ning lõpuks sa ei mõistagi, miks sa selliste naljakate põhjuste pärast neid asju ei tee.
Areng ei saa toimuda, kui sa tunned end mugavalt ja turvaliselt. Tee eduni ei ole kunagi sile asfalt, vaid künklik metsatee, kus sa ei tea kunagi, mis su teele ette võib jääda - kas klaasikild või suur kivi. Teel eduni tunned sa end pidevalt ebamugavalt ning koged väikest mõnusat hirmu, mis sind edasi liikuma innustab.
Sa ei saa muuta oma elu ja ennast totaalselt, kui sa istud mugavalt oma mugavustsoonis ning ei tee midagi selleks, et neid mugavustsooni piire laiendada. Need piirid ei saa kunagi jäädavalt laiendatud ja eemaldatud-nendega tegelemine on pikaajaline protsess, mis kestab kogu elu. Pea meeles seda, et mida rohkem sa end ebamugavalt tunned, seda laiemaks muutub su mugavustsoon ning seda rohkem edukas sa oled. Sa julged teha rohkemat ning saavutad palju enamat!
